Miks meri jälle haiseb? Teadlane selgitab

Sõrve säär, kus teadlane kohtas mere haisemise põhjust - eutrofeerumist. Foto: Toomas Huik

«Möödunud suvel külastasin ma Saaremaal Sõrve majakat. Kõik nägi välja just nii ilus ja maaliline, nagu juuresoleval pildil. Kahjuks on seda vaadet parem nautida vaid pildil, sest majaka juures võis tunda surnud kalade lehka. Nad langesid väga erilise keskkonnaohu – vee eutrofeerumise ohvriks,» kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna doktorant-nooremteadur Qidi Jiang.

Mida see endast kujutab?

Eutrofeerumine toimub siis, kui hapniku sisaldus vees hakkab langema vetikate ülemäärase kasvu tõttu, mis tuleneb suure lämmastiku, väävli ja fosfori kogusest vees.

See lämmatab teisi mereloomi, mille tagajärjel nad surevad ning nende lagunevad kehad eritavad vette vesiniksulfiidi ja ammoniaaki, mis võimendab seda ökoloogilist nõiaringi. 

Kust tulevad need üleliigsed ained?

Need elemendid tulevad põllumajanduses kasutatavatest väetistest ja kahjuritõrjest. Ained jõuavad hiljem kohalikesse veekogudesse sademete ja reovee äravoolu kaudu ja lõpuks Läänemerre. See paneb vee õitsema, mis vähendab hapniku hulka vees ning selle tagajärjel hakkavad kalad ja muud mereloomad surema.

Olukorra muudab veel halvemaks see, et Läänemeri on enamasti suletud, mis tähendab, et veevahetus mere ja Atlandi ookeani vahel on väga aeglane. Samal ajal voolab jõgedest lämmastiku- ja fosforirikast vett pidevalt juurde.

Vetikad salvestavad endas ka raskeid metalle nagu vaske, pliid ja elavhõbedat, mis saastavad kohalike veekogude toiduahelate lülisid, sealhulgas ka kalu.

Ärme ignoreeri surnuid kalu!

Me elame ajastul, mida iseloomustavad geopoliitilised kriisid ja kliimamuutus, mille tõttu on kasvanud toiduga varustatuse tähtsus aegade suurimaks. Keemiliste väetiste kasutamine on siiani kõige tõhusam ja praktilisem viis tagada toiduainete ühtlane tootmine. Aga kas see on mõjuv põhjus ignoreerida surevaid kalu?

Kas meil tuleks võtta tarvitusele radikaalseid meetmeid, mille läbi kaotaksid enamused inimesed põllumajandussektoris töö?

Kumbki neist ei oleks õige lahendus. Keskkonnakaitses on palju lihtsam mõelda ainult probleemide põhjustele, aga paratamatult tuleb meil ka mõelda probleemide lahendamisele ning see muudab teadlaste töö oluliseks.