NEW SCIENTIST ⟩ Selle levinud toidulisandi tarvitamine võib olla täiesti kasutu

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Seda õhtuhämaruses tekkivat ja päevaks haihtuvat ainet kutsutakse mõnikord Dracula hormooniks. Enamik meist tunneb seda hormooni, mida oleme öö ja unega seostama hakanud, siiski melatoniini nime all. USAs, kus melatoniin on käsimüügis saadaval, tarvitavad seda regulaarselt miljonid inimesed, et võidelda unetuse, ajavahestressi ja öise töögraafiku mõjudega. Veel tuhanded inimesed annavad seda oma lastele kummikommide kujul, et aidata neil terve öö järjest magada. Ühendkuningriigis on melatoniini võimalik retsepti alusel saada unetuse lühiajaliseks raviks 55-aastastel ja vanematel inimestel ning teistel ka ajavahestressi leevendamiseks.

Seega usub päris suur osa inimestest, et just melatoniin on vastus nende uneprobleemidele. Võibolla mõjub selles valguses üllatavalt, et ligi veerand sajandit tagasi hoiatasid teadlased ajakirjas Cell «melatoniinihulluse» eest. «Melatoniini [und esile kutsuv] toime on… ilustatud,» kirjutasid nad. «Melatoniinihullust saab ravida vaid liialdamise ja üledramatiseerimise ignoreerimisega ning selle asemel tuleb keskenduda hüpoteeside testimisele ja usaldusväärsele teadusele.»

Paistab, et hoiatusi võtsid kuulda vaid vähesed. USAs kasvas melatoniini tarbimine aastatel 1999-2018 viiekordseks ning hiljutistes uudislugudes on raporteeritud juhtumeid melatoniini juhuslikust neelamisest – 2021. aastal moodustas see juhusliku neelamise juhtumitest USA riiklikus mürgistusandmete süsteemis 19-aastaste ja nooremate seas viiendiku.

Kus peitub tõde? Kas melatoniin võib tõesti meie und parandada? Järjest täienevad uuringud viitavad, et oleme selle mõju oma kehale ja ajule valesti tõlgendanud. Kellel on siis ikkagi põhjust seda tarbida ja milliste riskidega selle juures arvestada tuleb?