NEW SCIENTIST ⟩ Mida küll tulnukad meist arvavad?

Seni kosmosesse saadetud sõnumite põhjal võib tulnukatele jääda meist üsna kentsakas mulje. Aga mis saab siis, kui nad nende teadete peale saatja juurde tagasi tulevad? Foto: Andrei Sidorenko / Pixabay

Kui Jonathan Jiang oli laps, rääkis tema isa talle astronoomide rühmast, kes kasutasid tohutut teleskoopi sõnumi kosmosesse saatmiseks lootes, et tulnukad mõnes kauges galaktikas loevad seda. «Nad ei peaks seda tegema,» mäletab Jiang oma isa sõnu, «Maa kodanikud peaksid enne selle sisu ikka heaks kiitma.»

1974. aastal Puerto Ricos asuvast Arecibo kosmoseteleskoobist edastatud sõnum oli suunatud Messier 13 (M13) nimelise galaktika täheparve poole ning jõuab kohale veidi vähem kui 25 000 aasta pärast – kuigi me muidugi ei tea, kas seal on tulnukaid seda teadet vastu võtmas.

Mida me aga teame, on see, et enamik tähti meie galaktikas on planeetidega ja et paljud neist on potentsiaalselt elamiskõlblikud. See tähendab, et on olemas võimalus, et vähemalt üks neist miljarditest planeetidest on koduks intelligentsele elule. See peaks olema piisav, et võiks proovida teistele tere öelda. Või vähemalt annab see põhjuse sihipäraste raadiosignaalide kosmosesse saatmiseks.