Suurem osa meist muudaks hea meelega midagi oma isiksuse juures. Näiteks tahaksid paljud meist olla kohusetundlikumad, sotsiaalselt aktiivsemad või muretseda vähem. Ehkki mõned soovitud muutused juhtuvad paljudega vanemaks saades niikuinii, võivad muutustele kaasa aidata nii psühhoteraapia kui ka teaduspõhised eneseabivõtted, nagu taskuteraapia nutitelefoni abil.

Uus aasta on pidulikult vastu võetud. On välja puhatud ja toad on ära koristatud. Nüüd on paras aeg hakata mõtlema, mida saabunud aastaga õieti peale hakata.

Kindlasti tuleks püüda tervislikumalt süüa-juua – vähemalt jaanuari lõpuni võiks küll püüda magusa asemel rohkem rohelist süüa ning alkoholist võiks nüüd mõneks ajaks eemale hoida. Kindlasti tuleks rohkem liikuda ning paremini magada – sünnipäevaks saadud spordikell leiaks siis ka viimaks kenasti rakendust. Telefoni või arvuti taga olemise asemel tuleks hakata jõuludeks saadud raamatut lugema ja olla rohkem koos perega.

Kui ka sinu peast on sarnased mõtted läbi käinud, pole sa sugugi ainus. Paljudele meist on uue aasta algus sobiv aeg millegi uuega pihta hakata. Aga tihti on meie soovi taga edaspidi asju paremini teha midagi enamat kui lihtsalt veidi vähem näksida ja ekraani taga passida või rohkem koos perega jalutamas käia.

Isegi kui me seda päris niimoodi sõnadesse ei pane, puudutavad need soovid ühel või teisel moel meie isiksuseomadusi, mis võtavad kokku meie iseloomulikud viisid käituda, mõelda ja tunda. Nii et mida rohkem pisikesi asju me enda juures muuta ihkame, seda enam tundubki see kõik kokku soovina oma isiksust veidi ümber kujundada.

Kommentaarid (1)