ARHIIV ⟩ Ilutulestik pagendab linnalinnud mitmeks päevaks maale

Linnu siluett ilutulestiku taustal. Foto: Shutterstock

Sean sammud Toomemäele, kust avaneb vaade Tartu kesklinnale ja ilutulestikule. Rahvast koguneb. Kell kukub, taevas lahvatavad värvilised sädemed, kostavad paugud. Hetkega on Toomemäe ümbrus mattunud tulemöllu. Õhus heljub püssirohu lehk. Vaatepilt on lummav, kui mu tähelepanu oli tulestikul, mitte hakiparvel. Linnud olid end Toomele magama sättinud, nemad ei pea uusaastapidustustest miskit, keegi ei ole neid ka hoiatanud, et tänane öö on väheke teistsugune ja ehk oleks mõislikum linnast väljas ööbida.

Hakid lendavad ringiratast Toome kohal, üritavad kord kesklinna, kord Karlova poole suunduda, kuid põrkuvad tagasi, sest tule- ja mürasein on ees. Ainus pääsetee on lennata aina kõrgemale, lootuses, et raketid parve ei taba ja lõpuks õnnestub lindudel üle müüri pageda.

Ikka ja jälle küsitakse minult, kuidas leevendada inimeste ja lindude konflikte – nad roojavad pinkidele ja autodele, kui õnneks läheb, saab ka inimene pihta. Kaebusi on piisavalt, kuid lahendusi on napilt ja need on kallid, sest linnalind on vintske sell – kohaneb kiiresti kõikvõimaliku heidutusega. Kuid uusaasta ilutulestik on neile siiski liiast.

Nähes tulemöllu ja selle mõju lindudele, tuleb tahtmatult pähe mõte, et hakkidest vabanemiseks peaks uusaasta tulema vähemalt korra nädalas, hea oleks, kui lausa kaks korda, sest paaril aasta esimesel päeval on linn hakkidest peaaegu tühi. Olen hoidnud silmad lahti, kuid enne 3. jaanuari märkimisväärseid hakkide ega vareste parvi ma Tartu kesklinnas ei ole näinud – linnud on olnud kadunud.