Osakestefüüsik selgitab Ameerika energiaime tagamaid

Lawrence Livermore riiklike labrite direktor Kim Budil (keskel) kõnelemas edasistest plaanidest ja võimalustest. Pildil vasakul on Riikliku Tuumaohutusameti (NNSA) direktor Jill Hruby, temast järgmine Budili suunas Ühendriikide energeetikaminister Jennifer Granholm. Budilist paremal presidendi teadusnõunik Arati Prabhakar ja paremal äärmine NNSA asedirektor kaitseprogrammide alal Marvin Adams. Foto: MICHAEL REYNOLDS

Andi Hektor vastab küsimustele, selle kohta, millal taibati, et Päike ongi üks suur termotuumareaktor ja mis saab tokamak-tüüpi reaktoritest pärast seda, kui NIF-nimeline laserpress on tuumade liitmisest rohkem energiat välja pigistanud, kui selleks kulus. 13. detsembril andis Ühendriikide energeetikaminisiter teada läbimurdest, mis saavutati Lawrence Livermore riiklikes laborites ülisuure laserseadmega: võrreldes kulutatud energiaga tekitati tuumareaktsioonis 50% rohkem energiat.

Kui 1920 aastal Arthur Eddington, ilmselt esimest korda, esitas hüpoteesi selle kohta, et Päike «töötab» kergete tuumade raskemateks kokku pakkimisel, siis kui palju toona oli sellele teaduslikku kinnitust?