AK ⟩ Energiamaadluses tehti punaarmee seersandi selg prügiseks – vähemalt esialgu

Sellise varre otsas on imepisike kütusekapsel. Sihtkamber ise on sähvatuse hetkel õhutühi ja valguse võimsus selle lühikese ajaühiku vältel ületab peaaegu kolmkümmend korda maailma keskmise energiatarbimise võimsuse. Foto: Philip Saltonstall/Wikimedia Commons

Peaaegu sajand on teatud, et tuumasünteesiga saab energiat. Barankakujulise plasma lõksud – tokamakid – pidasid eelmisel aastal oma 70. sünnipäeva. Kas 1994. aastal välja mõeldud tuumade laserpress on tänaseks oma vanemast sugulasest ette rebinud?

1950. aastal kirjutab Sahhalini saarel aega teeniv füüsikahuviline seersant Oleg Lavrentjev (1926–2011) kommunistliku partei juhtkonnale kirja, kus jagas oma mõtteid võimaliku vesinikupommi tegemiseks, aga ka selle kohta, kuidas termotuumareaktsioonide abil energiat toota.

See kiri saadetakse arvamuse avaldamiseks Lavrentjevist viis aastat vanemale füüsikule Andrei Sahharovile (1921–1989), kes on ka sovettide tuumarelvaprogrammi üks võtmetegijatest ja 1975. aastal ka Nobeli rahupreemia saaja. Viimast inimõiguste eest võitlejana.