NEW SCIENTIST ⟩ Kuidas end pühade ajal mitte lolliks juua?

Lisaks sellele, mida juua, tuleks ka vaadata, kellega ja kuidas juua. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Mis häält Tintin teeb? «Pop!» vastab mu põnevil vennapoeg samal ajal kui mu isa – kellele meeldib, kui teda «vanaisa» asemel «Tintiniks» kutsutakse – šampanjapudelit avab. Minu peres on saanud traditsiooniks jõulupäeval pudel šampanjat lahti teha. See on ju tähistamise jook. Ja nagu arvata oligi, on meie jutt varsti sama kihisev kui vedelik meie klaasides.

Aga kui me oleksime hoopis puhast džinni joonud? Võimalik, et sellisel juhul oleksime lõpetanud pigem tülpinute ja sõjakatena kui pidulikus meeleolus. Aga õlut? Uniste või lärmakatena. Ja siidrit? Pole mõtet isegi küsida. On üldteada tõde, et alkoholi mõju ei sõltu ainult sellest, kui palju me joome, vaid ka sellest, mida me joome. Kuid kas selle taga seisab ka teadus? Aeg on fakte destilleerima hakata.

Sellealane teaduskirjandus on üllatavalt hõre. 1996. aastal tehtud ülevaateuuringus jõuti järeldusele, et sama alkoholiannuse puhul teeb konjak meile õllest rohkem kahju ning muudab meid agressiivsemaks ja emotsionaalsemaks. Siiski kipuvad õllejoojatel olema pikaajalisemad alkoholiga seotud probleemid ning nendest saavad suurema tõenäosusega ka roolijoodikud. 1975. aastal tehtud uuringus andsid teadlased 40 meestudengile kas viskit või viina ning «provotseerisid» neid siis elektrilöökidega. Kuigi kõik katsealused said rohkem juues suuremaid šokke, muutusid viina joonud tudengid agressiivsemaks.