NEW SCIENTIST Hiirtel katsetati universaalset gripivaktsiini (1)

Carissa Wong
, New Scientist, kaasautor
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eksperimentaalne gripivaktsiin on loomkatsetes tekitanud 20 teadaoleva A- ja B-gripitüve vastu antikehasid, suurendades lootust universaalse gripivaktsiini väljatöötamiseks. 

Gripiviirused arenevad pidevalt, muutes need vaktsiinide arendajatele liikuvaks sihtmärgiks. Iga-aastased gripivaktsiinid on loodud selleks, et luua immuunsus mõne konkreetse gripivormi vastu, mis eeldatavasti levivad igal aastal. Kuid teadlased saavad mõnikord ennustusest valesti aru, mis tähendab, et vaktsiin on vähem tõhus kui neil aastatel võiks olla.

Mõned teadlased arvavad, et iga-aastased gripisüstid võiks asendada universaalse gripivaktsiiniga, mis on tõhus kõigi gripitüvede vastu. Teadlased on püüdnud seda saavutada, luues vaktsiine, mis sisaldavad mitmele gripitüvele ühiseid valgufragmente, kuid ükski universaalne vaktsiin pole veel kliinilist heakskiitu saanud.

Nüüd on Scott Hensley Pennsylvania ülikoolist ja tema kolleegid loonud mRNA molekulidel põhineva vaktsiini – sama lähenemisviis, mida kasutati Pfizer/BioNTech ja Moderna koroonavsktsiinide loomiseks. 

Need molekulid sisaldavad geneetilisi koode valkude valmistamiseks, nagu DNA. Vaktsiin sisaldab mRNA-d, mis kodeerib valkude fragmente, mida leidub kõigis 20 teadaolevas A- ja B-gripitüves – viirustes, mis põhjustavad igal aastal hooajalisi puhanguid.

Tüvede pinnal on kahe valgu, hemaglutiniini (H) ja neuraminidaasi (N) erinevad versioonid. Kuid ühes tüves, nagu H1N1, võivad need valgud veidi varieeruda, nii et universaalse vaktsiini versioon ei vasta täpselt igale võimalikule variandile.

Hiirtega tehtud katsetes avastas töörühm, et loomad tekitasid antikehi, mis on spetsiifilised kõigi 20 gripiviiruse tüve suhtes ja need antikehad püsisid stabiilsel tasemel kuni neli kuud.

Teises katses andis meeskond hiirtele universaalse gripivaktsiini või vaktsiini, mis sisaldas mittegripivalgu koodi. Kuu aega hiljem nakatati nad ühega kahest H1N1 gripiviiruse variandist, millest üks oli H1-valguga. Viimane on väga sarnane vaktsiinis kodeeritud valgu versiooniga, ja teisega, mille versioon oli selgem.

Kõik hiired, kellele manustati gripivaktsiini kokkupuutel sarnase valguga viirusega jäid ellu ning neist, kes nakatati selgema variandiga, jäi ellu 80 protsenti. 

Teadlased katsetasid universaalset vaktsiini ka tuhkrutel. Leiud näitavad, et vaktsiin võib esile kutsuda kaitsva immuunvastuse tekkivate gripitüvede vastu.

Loomade tulemused on paljulubavad, kuid kliiniliste uuringute andmeid on raske ennustada.

«Kindlasti on loomade andmed paljulubavad ja väärivad täiendavat uurimist kliinilistes uuringutes,» ütleb Albert Osterhaus Saksamaa Hannoveri veterinaarmeditsiini ülikoolist. «Kuid see on esimene samm. Arvestades varasemaid uuringuid universaalsete gripivaktsiinide kandidaatidega inimkatsetes, on raske ennustada, mida kliinilised andmed toovad.»

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles