:format(webp)/nginx/o/2022/12/02/14999288t1h16c1.jpg)
Eesti teaduste akadeemias toimus 21. novembril energeetikapäev, kus energia suurtarbijad, -ettevõtjad, teadlased ja kogukonna esindajad arutlesid energiapoliitika kujundamise võimalusi ja strateegilist visiooni. Mõttevahetuse eesmärk oli sõnastada eeldused ühiskonna vajadustele vastava energiapoliitika kujundamiseks.
Vestlusringi põhiteema oli energia- ja kütuse varustuskindluse, taskukohasuse ja keskkonnamõjude tasakaalu tagamine, energianõudluse ja -tootmise struktuuri piisavus, juhitav tootmine, tarbimise juhtimine ja salvestuse vajadus.
Ümarlaual käsitleti probleemina tööstuse konkurentsivõimet tulenevalt kütuse ja energia ülejõukäivast hinnast, hinnakõikumistest ja küsitavast varustuskindlusest.
Muuhulgas leiti, et riigi kestlikkuse ja tehnoloogiariigi kuvandi tagamisel on esmatähtis STEM (teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) valdkonnas õppurite huvi ja arenguvõimalused läbivalt erinevates kooliastmetes. Eesti vajab tehnikakultuuri edendamise keskust, kus osapooled panustavad laiemal STEM valdkonna arendamisse.
Tõdeti, et valitsusel puudub energiapoliitika pikk visioon, seetõttu oleme kaotanud kümmekond aastat jätkusuutliku energiatootmise struktuuri kujundamisel ning elektrisüsteemi varustuskindluse tagamisel. Erainvesteeringute lisandumist energiamajanduse infrastruktuuri pärsib riigi- ja erasektori koostööprintsiipide puudumine. Vajalikud on riigipoolsed meetmed siseriikliku energiatootmise suurendamiseks ja kokkulepped naaberriikidega uute toomisvõimsuste struktuuri kujundamisel.
Tõdeti, et energiahindade hinnatõusu osaliseks kompenseerimiseks on vältimatu riigipoolne leevenduspakett sarnaselt Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega. Samuti analüüsiti kestliku energiamajanduse eelduseks olevat varustuskindluse, taskukohasuse ja keskkonnamõjude tasakaalu.
Ümarlaua kokkuvõtte ja ettepanekud leiab siit.
Vestlusringi arutelu saab järele vaadata teaduste akadeemia Youtube´i kanalist.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)