L, 4.02.2023

Süsinikuheite aeglane kärpimine võib Eestile maksma minna miljoneid

BNS
Süsinikuheite aeglane kärpimine võib Eestile maksma minna miljoneid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: SEBASTIEN SALOM-GOMIS/SIPA

Kui Eesti ei suuda lähiaastatel hakata kiiremini vähendama transpordist, põllumajandusest, jäätmetest ja hoonetest tekkivat süsinikuheidet, võib see riigieelarvele maksma minna kümneid miljoneid eurosid, et soetada heitmekvoote lubatust suurema koguse CO2 õhkupaiskamise kompenseerimiseks, vahendab ERR.

Euroopa Liidu riigid on seadnud endale eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 55 protsenti, võrreldes 1990. aastaga. Selle saavutamise üks vahend on jõupingutuste jagamise määrus, mis hõlmab transpordisektorit, põllumajandust, jäätmemajandust, hoonetesektorit ning väikeenergeetikat.

Eesti on kursil, mille kohaselt peaks kasvuhoonegaaside heide vähenema 2030. aastaks 13 protsenti. Ometi peaks Euroopa Ülemkogul sõlmitud kokkuleppe alusel Eesti uueks eesmärgiks saama emissiooni vähendamine 24 protsendi võrra.

«Transport, põllumajandus, jäätmed, hooned ongi praegu meie murelaps, sest liigume siin kursil 13 protsenti emissioonide vähenemist, aga eesmärk on 24 protsenti,» ütles lõppeval nädalal peaminister Kaja Kallas riigikogus. «Selleni mittejõudmine võib tähendada suurusjärgus 225 miljonit eurot /---/ kulukohustusi riigieelarvele täiendavate heitmekvootide soetamiseks.»

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Mart Kiis selgitas ERRile, et 225 miljonit on hinnanguline arv, kuna kokku on küll lepitud Eesti uus sihttase süsinikuheitme vähendamiseks aastani 2030, kuid ei ole veel paika pandud trajektoori aastate kaupa, kuidas selleni jõuda.

«Kuid see on võimalik määrusest tulenevate põhimõtete alusel Eestile välja arvutada,» märkis Kiis.

Hinnang 225 miljonit eurot tuleneb seega aastate 2021–2030 eesmärkide võrdlusest kehtivas ja uues määruses. Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok tõi välja, et 2030. aasta praeguse ja uue sihttaseme vahe on 680 000 tonni.

«Vaid 2030. aasta eesmärki võrreldes on tõesti kahe eesmärgi vahe 680 000 tonni, kuid kogu perioodi jooksul on see vahe ligi 2 800 000 tonni,» tõdes Kiis.

Ehkki pole veel teada, milliseks kujuneb CO2 tonnihind riikide vahel kaubeldavas jõupingutuste jagamise määruse süsteemis, saab võrdlusena võtta Euroopa Liidu süsinikuturu heitmekvootide hinna, kus tonni maksumus on umbes 80 eurot. Sellega Eesti ülemäärase heitme kogust läbi korrutades saab summaks 224 miljonit eurot.

Seetõttu tulebki Eestil leida täiendavaid võimalusi transpordist, põllumajandusest, jäätmetest ja hoonetest tekkiva süsinikuheitme vähendamiseks, kuna vastasel juhul peame hakkama kasvuhoonegaasi heite ühikuid soetama teistelt riikidelt, kes on heidet vähendanud rohkem, kui nende eesmärk ette näeb, tõdes Ristkok.

Märksõnad
Tagasi üles