NEW SCIENTIST ⟩ Lahendus energiakriisile võiks tulla järgmisest Bondi filmist

James Bondi kehastanud näitlejate vahakujud Berliinis Madame Tusaauds' muuseumis. Vasakult Roger Moore, Timothy Dalton, Daniel Craig, Sean Connery, George Lazenby ja Pierce Brosnan (L-R). Foto: AXEL SCHMIDT

Kuuskümmend aastat tagasi tutvustas Sean Connery end esmakordselt Bondi, James Bondina. 007 frantsiisis on vahepealsete aastakümnete jooksul aset leidnud palju muutusi, kuid üks püsiv teema kokteilide ja teravmeelitsemise kõrval on olnud teadus ja tehnoloogia laseritest kosmosesüstikuteni. Bondi filmides on ikka näidatud uusimaid tehnoloogilisi edusamme. Kuhu võiks meid viia järgmine osa?

Bondi maailma on aastate jooksul korduvalt uuesti loodud. «007: Surma palge ees» oli uus lähenemine «Kuldsõrmele», kusjuures seal püüdis Max Zorin kulla asemel suurendada mikrokiipide väärtust. Surmav ja väga nakkav haigustekitaja levib filmis «Tema Majesteedi salateenistuses» oomegaviiruse näol, ning nanorobotide abil filmis «007: Surm peab ootama». Üleilmse energiakriisi keskel oleks ehk aeg teha uus versioon filmist «Mees kuldse relvaga».

See 1974. aasta Roger Moore’i film tuli välja 1970. aastate naftakriisi ajal. Seal satub päikeseenergiat elektrienergiaks muundav seade Scaramanga kätte. Päikesepatareid leiutati 1950. aastatel ning neid kasutati 1960. aastatel satelliitide jõuallikana, kuid 1973. olid need tavakasutuseks veel silma märjaks võtvalt kallid.