NEW SCIENTIST IBMi kvantarvuti arvutas vigaselt, kuid püstitas ikkagi maailmarekordi

Selline näeb välja IBM-i uus kvantarvuti. Üsna ebamaise välimusega tehnika suudab lahendada ka üsna ebamaiseid ülesandeid, millega ei tule toime ka kõige võimsamad superarvutid. Teadlastel on aga probleeme veel ohtrate vigade kõrvaldamisega.
Selline näeb välja IBM-i uus kvantarvuti. Üsna ebamaise välimusega tehnika suudab lahendada ka üsna ebamaiseid ülesandeid, millega ei tule toime ka kõige võimsamad superarvutid. Teadlastel on aga probleeme veel ohtrate vigade kõrvaldamisega. Foto: IBM

IBMi kvantarvutis käivitati seni suurim kvantprogramm. Arvuti tegi küll ohtralt vigu, kuid teadlased suutsid matemaatilist vigade leevendamise tehnikat kasutades saada juba tähendusliku tulemuse. Selline lähenemisviis võib aidata kvantarvutitel muutuda lõpuks kasulikuks, sest nende praegu veel ebatäiuslik riistvara pole seni praktilist rakendust leidnud.

Kvantarvutitel on tulevikus potentsiaali lahendada probleeme, mida isegi parimad tavalised superarvutid seni ei suuda. Kui välja arvata mõned üksikjuhtumid, on enamik olemasolevaid kvantarvuteid selle saavutamiseks kas liiga väikesed või teevad liiga palju vigu. Youngseok Kim IBMist ja tema kolleegid on nüüd mõlemal rindel olulisi edusamme teinud.

Füüsikud kirjutavad kvantarvutiprogramme, töötades välja niinimetatud kvantahelad. Ahela suurus määratakse selle järgi, kui palju tehteid nagu näiteks nulli muutmine üheks see sisaldab ja mitu qubitti ehk kvantbitti see kasutab. Mida suurem kvantbittide arv, seda keerulisema probleemi saab programm lahendada. Kuid mida rohkem võimalusi, seda enam kimbutavad selliseid arvuteid vead.

Märksõnad

Tagasi üles