Kvantarvutitel on tulevikus potentsiaali lahendada probleeme, mida isegi parimad tavalised superarvutid seni ei suuda. Kui välja arvata mõned üksikjuhtumid, on enamik olemasolevaid kvantarvuteid selle saavutamiseks kas liiga väikesed või teevad liiga palju vigu. Youngseok Kim IBMist ja tema kolleegid on nüüd mõlemal rindel olulisi edusamme teinud.
Füüsikud kirjutavad kvantarvutiprogramme, töötades välja niinimetatud kvantahelad. Ahela suurus määratakse selle järgi, kui palju tehteid nagu näiteks nulli muutmine üheks see sisaldab ja mitu qubitti ehk kvantbitti see kasutab. Mida suurem kvantbittide arv, seda keerulisema probleemi saab programm lahendada. Kuid mida rohkem võimalusi, seda enam kimbutavad selliseid arvuteid vead.