L, 4.02.2023

Salapärase mündi uurimine kinnitas Rooma kummituskeisri olemasolu

teadus.postimees.ee
Salapärase mündi uurimine kinnitas Rooma kummituskeisri olemasolu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
1713. aastal Rumeeniast leitud münt.
1713. aastal Rumeeniast leitud münt. Foto: UNIVERSITY OF GLASGOW PHOTOGRAPH

Kui varem on Sponsianuse nimelise Rooma «keisri» eksistentsis kaheldud, siis pärast Ühendkuningriigi teadlaste mündiuuringuid on põhjust arvata, et selline keiser siiski eksisteeris.

1713. aastal leiti Transilvaaniast peotäis münte, mille hulgas oli ka Sponsianuse nimelise keisri profiiliga kuldmünt, mida kuni tänaseni on ebatavalise kuju ja segase kirja tõttu võltsinguks peetud, nagu on kaheldud ka keisri olemasolus. Ühendkuningriigi teadlaste uuringust selgub aga, et münt on päris, mis annab alust arvata, et seda oli ka keiser.

Teadlased münti uurimas.
Teadlased münti uurimas. Foto: Postimees

Ühendkuningriigi teadlased võrdlesid Glasgow’ ülikooli Hunteriani muuseumi kollektsiooni kuuluvat münti teiste omataolistega ning jõudsid järeldustele, et see on siiski ehtne. Uuringu juhtivautori, University College Londoni professor Paul Pearsoni sõnul näitavad nende tõendid, et keiser valitses Rooma Daakiat ajal, mil impeeriumis käisid kodusõjad ja sissetungijad püüdsid piirimaid vallutada.

Arvatakse, et kõnealune piirkond eraldati Rooma impeeriumist umbes 260. aastal ning võimalik, et kohalik armeeohvitser Sponsianus oli sunnitud kuni korra taastamiseni ülemvõimu enda kätte võtma.

1713. aastal Rumeeniast leitud münt.
1713. aastal Rumeeniast leitud münt. Foto: Handout

Münte võimsate nähtavas ja ultraviolettvalguses töötavate mikroskoopidega uurinud teadlased usuvad, et Sponsianus võis piiriala majanduse toetamiseks lasta toota kohalikke münte, millest mõnedel ilutses tema enda nägu.

Uuringu autorid loodavad, et nende leid kannustab debatti Sponsianuse isiku üle.

Märksõnad
Tagasi üles