Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kohtus Euroopa Komisjonis teaduse ja innovatsiooni eest vastutava peadirektori Signe Ratsoga, kellega arutleti teaduse ja innovatsiooni strateegiliste eesmärkide ning teaduse rolli üle ühiskondlike väljakutsete lahendamisel.
Lukas arutas Euroopa Komisjoni kõrge esindajaga teadusteemasid
Komisjoni esindajad tundsid huvi Eesti vajaduste ja väljakutsete vastu Euroopa teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa Horisont tegevustes ning kuidas saaks komisjon toetada Eestis toimuvaid reforme.
Eestile andis kohtumine võimaluse arutada uue perioodi struktuurifondide rakendamise ning Euroopa ühistes missioonides ja teaduspartnerlustes osalemise väljakutseid ning tutvustada Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamise sihte ja tegevussuundi.
Minister Tõnis Lukas rõhutas, et lahendused sünnivad koostöös, nii komisjoni kui riikide, aga ka teadusasutuste, ülikoolide ja ettevõtete vahel. «Ühiselt valitud eesmärgid ja prioriteedid on võtmetähtsusega, kuid oluline on ka see, et rahastusreeglid oleks üksteisega kooskõlas ja programmid täiendaksid üksteist. Näiteks teaduse ja innovatsiooni raamprogramm Euroopa Horisont peaks töötama sünergias struktuurifondidega. Lähiajal avame mitmeid uusi programme ja meetmeid struktuurifondide vahendite toel,» selgitas Lukas ning lisas, et toetada tuleb teaduse tegemist Eestis, aga ka seda, et meie teadus ja teadlased oleks rahvusvaheliselt üha edukamad ja silmapaistvamad ning saaksid osaleda Euroopa teaduspartnerlustes ja teistes võrgustikes.
«Väikse riigi jaoks on oluline, et toetussüsteem ei oleks suunatud ainult tehnoloogilisele innovatsioonile, vaid kogu ühiskonna ühtsele teaduspõhisele arendamisele ja valdkondade ühtlasele arengule, pidades muuhulgas oluliseks ka humanitaar- ja sotsiaalteadusi,» lisas Lukas.
Komisjoni esindajad julgustasid Eestis teaduse ja ettevõtluse potentsiaali mobiliseerima ning veelgi aktiivsemalt osalema raamprogrammis Euroopa Horisont. Lisaks teadusasutustele ja ülikoolidele nähakse suurt potentsiaali ka Eesti innovaatilistes ettevõtetes, mis võiksid saada kasvamiseks head tuge Euroopa innovatsiooninõukogust. Komisjon ootab riikide aktiivset osalust Euroopa missioonides, mille eesmärgid on ambitsioonikad, konkreetseid tulemusi oodatakse aastaks 2030. Eesmärk on koondada Euroopa teadlaste jõupingutused rahvatervise parandamiseks, kliimamuutuste peatamiseks ja muude pakiliste väljakutsete lahendamiseks.
Signe Ratso tõi välja, et Eesti on Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele väga aktiivne partner Euroopa teadusruumi kujundamisel ning ühises Euroopa Horisondi programmis osalemisel. «Teaduse riikliku rahastuse taseme hoidmine vähemalt 1 protsent SKPst ning innovatsiooni arvestav poliitika on vältimatud eeldused, et teadus saaks anda selle panuse, mida Eesti inimesed ja ettevõtted ühiskonna arenguks ootavad. Euroopa Komisjon on valmis soovitud reformide elluviimisel Eestit igati toetama,» selgitas Ratso.
Mõlemad osapooled tõdesid, et kohtumine oli väga kasulik ja informatiivne ning selline dialoog on hea võimalus oma seisukohtade selgitamiseks.
Ministri kohtumine peadirektoriga toimus Euroopa Komisjoni kahepäevase Tallinna-visiidi raames neljapäeval ja oli ajendatud Komisjoni soovist läbi dialoogi arutada Euroopa teadusruumi ja innovatsioonialgatuste elluviimist.
Lisaks haridus- ja teadusministeeriumile osalesid kohtumisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajad ning kohal olid ka valdkondlike ministeeriumite teadusnõunikud.