AK ⟩ Reet Kasik: ÕS on eesti kultuuritraditsioon

Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

Terminite täpse tähenduse fikseerimisest me kirjakeele puhul loobuda ei saa – riik ei saaks toimida, kui sõnade tähendused on suvalised, kirjutab Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige Reet Kasik.

Eesti kirjakeele korralduses on olnud mitmesuguseid perioode, aga ühtse kirjakeele taotlemine on alati kuulunud eesti rahvuskultuuri väärtuste hulka. Vaidlused kirjakeele ümber olid juba rahvusliku ärkamise oluline osa. Eesti Vabariigi ajal hoolitses kirjakeele korraldamise eest Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond. Sinna kuulusid kõik juhtivad kirjakeele probleemidega tegelevad keeleteadlased, kes esindasid keelekorralduses eri suundumusi, ent nende arutelude ja kokkulepete tulemusena stabiliseerus eesti normitud kirjakeel, mis fikseeriti õigekeelsussõnaraamatutes ja grammatikates ning mida õpetati koolides. Sellest ajast alates, nüüd juba sadakond aastat, on õigekeelsussõnaraamat (ÕS) kuulunud eesti kultuuritraditsioonide hulka.

Lubav ja keelav ÕS