AK ⟩ Kaks sajandit sööbikute ja pisikute avastaja sünnist

Louis Pasteur oma laboris 1885. aastal. Foto: A. Edelfeldti Maal/Wikimedia Commons

Kaks sajandit tagasi sündinud Louis Pasteur oli kui omaaegne biotehnoloogia Edison. Tõsi, Thomas Alva Edison (1847–1931) sündis palju hiljem, kuid Pasteur suutis mikroorganismide avastajana muuta tehnikaid toidu valmistamise alustest kuni nakkushaigustega toimetulekuni. Kui Edisonist voogas leiutisi, mis seotud elektri ja helide ning kujutistega, siis Pasteuri avastustega pandi alus biotehnoloogiale, nagu me seda praegu mõistame. Teda on kritiseeritud selle pärast, et ta marutõbise koera käest pureda saanud poissi äsja valminud eksperimentaalvaktsiiniga uljalt turgutama asus, ilma et tal olnuks arstilitsentsigi. Toona üheksa-aastane Joseph Meister jäi ellu; ta võttis endalt elu 64-aastasena, kümme päeva pärast seda, kui natsid 1940. aastal Pariisi okupeerisid.

Louis Pasteur (1822–1895) suutis oma karjääri jooksul palju korda saata. Saanud füüsika- ja keemiahariduse, tegi ta põhjapanevaid avastusi orgaaniliste molekulide struktuuri kohta. Seejärel oli tal võtmeroll näitamisel, et «elu tekib ainult elust», st mikroobid ei teki märgadest kaltsudest või halvast õhust. Selleks et tekiks mikroob, mis veini valmis teeb või selle hoopis ära rikub, on vaja sarnase mikroobi eellase sattumist veinitünni. Samuti võivad mikroobid põhjustada haigusi.

Sellekski peab aga haigustekitaja sattuma kehasse. Ja veel enam – haigustekitajat on võimalik kunstlikult nõrgestada ja seeläbi saada vaktsiin. Kogu seda teemade ringi on raske ühekorraga hõlmata ja seetõttu valisin välja ühe liini, millega Louis Pasteuri tema 200. sünniaastapäeval meeles pidada.