K, 7.12.2022

Teadlased leidsid Mehhikost julmal viisil ohverdatud ahvi jäänused

AFP/AP/PM
Teadlased leidsid Mehhikost julmal viisil ohverdatud ahvi jäänused
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mehhikost leitud ämmalahvi luud.
Mehhikost leitud ämmalahvi luud. Foto: NAWA SUGIYAMA

1700 aastat tagasi kinkis üks kolonialismieelse Ameerika kogukond teisele võimudevaheliste sidemete tugevdamiseks ämmalahvi, kes hiljem jõhkral moel ohverdati, selgub värskelt avaldatud uuringust.

Esmaspäeval ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) avaldatud artiklis võrreldakse maiade eliidi kombeid nn 1970. aastatel Hiina-USA suhetega kaasas käinud pandadiplomaatiaga.

Primaadi elukäigu taaslavastamiseks kasutasid teadlased mitut viisi – muuhulgas analüüsisid nad DNAd, tegid radiosüsiniku analüüsi ning uurisid keemiliselt toidujäänuseid. Nad leidsid, et ahv oli ajal, mil ta elusalt maeti, tõenäoliselt viie kuni kaheksa aastane.

Töö sai alguse California ülikooli teadlase ja uuringu juhtivautori Nawa Sugiyama 2018. aastal tehtud üllatavast avastusest UNESCO maailmapärandi objektil Teotihuacáni varemetes Mehhiko mägismaal.

Ämmalahvid (Ateles geoffroyi) tavaliselt nii kõrgetes piirkondades ei ela. See asjaolu jättis aga Sugiyama juurdlema, mida see loom seal tegi, kes ta sinna viis ning miks ta ohverdati. Esimesed vihjed koorusid välja jäänuste asukohast. Teotihuacán asub Méxicost 48 kilomeetrit kirdes ning oli oluline rahvaste kohtumispaik Mesoameerikas.

Kõige paremini on see tuntud seal asuvate Kuu, Päikese ja Sulismao püramiidide poolest, kuid üha enam huvipakkuv on ka nn sammaste väljak, mida maiad kasutasid nagu tänapäevast saatkonda. Ahvi luude jäänused leiti sellest samast kompleksist, mille lähedusest leiti veel merekarpe, vääriskividest esemeid, relvateravikke ning üle 14 000 keraamilise nõu killu, aga ka ämmalahvi kujutav seinamaal.

Kuu (vasakul) ja Päikese (paremal taga) püramiidid Teotihuacanis.
Kuu (vasakul) ja Päikese (paremal taga) püramiidid Teotihuacanis. Foto: Rebecca Blackwell

Sugiyama sõnul on viimane veel täiendav tõend kõrgklassis kombeks olnud vahetustehingutest, mis toimusid enne Teotihuacáni linna tõusu ja sõjalist tegevust maiade linnades aastal 378.

Pärdiku elus erinevatel aegadel purunenud silmahammaste analüüs näitab, et enne vangistamist elas ahv niiskes keskkonnas ning toitus peamiselt taimedest ja juurtest. Pärast kinni püüdmist sarnanes tema toidulaud pigem inimese omaga, muuhulgas sõi ta maisi ja tšillipipart.

Sugiyama ja kolleegid tõdesid teadusartiklis, et ämmalahv võis selles piirkonnas olla küll eksootiline haruldus, kuid siiski koheldi looma julmalt – selja taha seotud käed ja jalad viitavad, et ahv maeti elusalt. Autorite sõnul oli niisugune praktika nii inimeste kui loomade ohverdamisel selles piirkonnas tavaline.

Kuigi see tundub tänapäeval uskumatult võigas, peame teadlaste sõnul need kultuuritavad toonasesse konteksti asetama.

Märksõnad
Tagasi üles