Just see on maailmas teine peamine surmapõhjus
Teisipäeval avaldatud suuremahulisest ülevaatest selgub, et teine peamine surmapõhjus maailmas on bakteriaalsed infektsioonid. 2019. aastal põhjustas see kaheksandiku kõigist surmadest.
Meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud ulatuslikus uuringus käsitleti 33 levinud bakteriaalsest patogeenist põhjustatud surmasid 204 riigis ja piirkonnas. Haigustekitajaid seostati 7,7 miljoni surmajuhtumiga (13,6 protsenti kõigist surmadest) 2019. aastal, st enne kui algas koroonapandeemia.
Uuringu kohaselt olid bakteriaalsed infektsioonid maailmas teine juhtiv surmapõhjus peale südamehaigusi. Pooled surmajuhtumid põhjustasid vaid 5 bakterit 33st: Staphylococcus aureus, Escherichia coli (kolibakter), Streptococcus pneumoniae (pneumokokk), Klebsiella pneumoniae ja Pseudomonas aeruginosa. S. aureus on üsna levinud bakter, kes elutseb inimese nahal ja ninasõõrmetes, kuid põhjustab ka mitut haigust. E. coli põhjustab tavaliselt toidumürgitust.
Uuringu kaasautori Christopher Murray sõnul saab uuringust esimest korda selgeks, kuivõrd ulatuslik on bakteriaalsete nakkustega seotud rahvatervise probleem maailmas. Tema hinnangul on selles valdkonnas vaja korralikke investeeringuid surmade ja nakkuste vähendamiseks.
Teadusuuringust joonistub välja terav kontrast vaeste ja rikaste piirkondade vahel. Sahara-taguses Aafrikas oli 100 000 inimese kohta 230 bakteriaalsest nakkusest põhjustatud surmajuhtumit. Kõrgema sissetulekuga nn superregioonis (riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning Austraalia) on see arv 52 juhtumit 100 000 inimese kohta.
Uuringu autorid kutsuvad üles vaktsiinide rahastust suurendama ning hoiatavad ka põhjendamatu antibiootikumide kasutamise eest. Infektsioonide ennetamiseks soovitatakse muu hulgas kätepesemist.