Rootsi keskmine temperatuur on tõusnud 19. sajandi lõpust pea 2 kraadi
/nginx/o/2022/11/24/14980998t1hdf56.jpg)
Rootsi keskmine temperatuur on tõusnud 19. sajandi lõpust alates ligi kahe kraadi võrra ning kuigi sademetehulk on tõusnud püsib lumikate kaks nädalat vähem, ilmnes teisipäeval avaldatud raportist.
Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia ameti (SMHI) andmeil kerkis keskmine õhusoe ajavahemikus 1991-2020 aastate 1861-1890 keskmisega võrreldes 1,9 kraadi.
Muutus on SMHI andmeil maailma sama perioodi keskmisega võrrelduna pea kaks korda kiirem.
Ilmateenistus tõdes, et nad pole kunagi varem teostanud sedavõrd ulatuslikku analüüsi, kus võetakse arvesse nii palju kliimamuutuse näitajaid.
«Analüüsi tulemused osutavad selgelt, et Rootsi kliima on muutunud,» lausus projekti juhtinud ilmastikuteadlane Semjon Schimanke.
«Soojem kliima koos suurema sademetehulgaga Rootsis järgib täpselt globaalse soojenemise skeemi, mis tuleneb inimtegevuse mõjust kliimale,» lisas professor Erik Kjellström.
Aruande peamiste tulemuste osas vaadeldi iga aasta keskmisi näitajaid. SMHI hinnangul loob piirkondlike ja hooajaliste näitajate vaatamine mitmetahulisema pildi.
Näiteks on sademete hulk suurenenud peamiselt just sügisel ja talvel, kuid kevadel ja suvel vastavat kasvu ei ole täheldatud, ütleb Schimanke.
Sarnane on olnud ka Soome keskmise temperatuuri tõus.
Ida-Soome Ülikooli 2014. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli Soome keskmine temperatuur tõusnud 166 aastaga juba üle kahe kraadi. Ilmumisaastale eelnenud 40 aasta jooksul oli keskmine temperatuuritõus Soomes kiirenenud enam kui 0,2 kraadini kümnendis.