Soome lahe soojusenergiat saab kasutada talvel kütmiseks ja suvel jahutamiseks

Paldiski sadam ja laev, luiged Paldiski sadamas. Foto: Postimees

TalTechi meresüsteemide instituudi teadlaste poolt valminud uuring «Merevee soojuspotentsiaal geotermaalenergia allikana» tõi esile, et Eestis on merevee soojuspotentsiaal kõige suurem Põhja-Eestis, Muuga ja Paldiski vahel.

Uuringu tellija, Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergia projekti juhi Aivar Auväärti hinnangul kinnitas uuring, et Eesti merevee kasutamisel soojusenergia allikana on potentsiaali. «TalTechi uuringu kohaselt on Tallinna piirkonna merevee potentsiaal selgelt suurem kui Soome lahe põhjakaldal Helsinkis. Samas Helsinkis on merevee soojusenergia kasutamise projekte hiljuti valminud ja mitmed ka praegu töös. Arvestades viimastel aastatel kiiresti tõusnud energiahindu on merevesi taastuva energiaallikana huvitav võimalus ka Eesti kinnisvaraarendajatele. Silmas tasub pidada, et merevee soojusenergiat saab kasutada talvel kütmiseks ja suvel jahutamiseks. Kindlasti tasub merevee soojust kombineerida teiste kütteallikatega,» ütles Auväärt.

Uuringu ühe autori, TalTechi meresüsteemide instituudi vanemteaduri Ilja Maljutenko sõnul on merevee soojusenergia kasutamiseks sobivad piirkonnad, kus soolsuse kihistus takistab vertikaalset segunemist ning tagab süvakihtides stabiilsemaid temperatuuri tingimusi.

«Uuring näitas, et Soome lahe rannikuvete sügavamate kihtide vee kasutamine soojuspumpade sisendiks on esmasel hinnangul otstarbekas. Soome lahe talvine jahtumine ja suvine soojenemine üldjuhul ei küündi soolsuse kihistuse tõttu sügavamale kui 60-70 m ning kuu keskmised temperatuurid on sügavamates kihtides vahemikus 3,5 kuni 6 kraadi. Juba ca 45 m sügavusel on temperatuuri sessoonne muutlikus oluliselt pärsitud ning pakub seega stabiilsemat soojaressurssi. Ülemiste kihtide vee soojusenergia kasutamisel tuleb arvestada vee temperatuuri sesoonse muutlikusega ning seetõttu saab ca 20 meetri sügavusi veekihte kasutada soojusenergia tootmiseks kuni detsembrini. Tulevikku vaadates tasub arvestada trendiga, et alates 2005. aastast on Soome lahes veetemperatuurid 60 m sügavusel keskmiselt ligi kraadi võrra tõusnud,» selgitas vanemteadur Ilja Maljutenko. Uuringu kohaselt on Liivi lahe ja Väinamere soojuspotentsiaal Soome lahega võrreldes tagasihoidlik.

Eesti Geoloogiateenistus alustas 2021. aastal maapõueenergia kasutuselevõtu pilootprojektiga. TalTechi teadlaste poolt läbiviidud merevee geotermaalenergia potentsiaali uuring on üks osa sellest projektist. Samuti uuritakse projekti käigus täpsemalt maapõueenergia potentsiaali Eesti eri paigus ning ehitatakse kaks maapõueenergia katsejaama. Projekti tulemusena selgub, kas maapõueenergia on Eestis tehniliselt sobiv ja majanduslikult tasuv energialahendus kütteks, jahutamiseks ja energia salvestamiseks.