K, 7.12.2022

Ise ei saa kohale minna? Pole viga, kaugosalusrobot läheb!

Kaido Kikkas
, infoühiskonna ja küberkultuuri kaasprofessor, CreativityMatters, IT kolledž
Ise ei saa kohale minna? Pole viga, kaugosalusrobot läheb!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Osalusrobotitega Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledžis koosolekul: dotsent Jaanus Pöial (robotis), uurimisrühma CreativityMatters juht dr Janika Leoste (kohapeal), õppejuht Kristel Marmor (kohapeal), kaasprofessor Kaido Kikkas (kohapeal), TLÜ infoteaduse professor Sirje Virkus (robotis), lektor ja doktorant Aleksei Talisainen (robotis). Robotimudelid on Temi 3, Double 3, Ohmni.
Osalusrobotitega Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledžis koosolekul: dotsent Jaanus Pöial (robotis), uurimisrühma CreativityMatters juht dr Janika Leoste (kohapeal), õppejuht Kristel Marmor (kohapeal), kaasprofessor Kaido Kikkas (kohapeal), TLÜ infoteaduse professor Sirje Virkus (robotis), lektor ja doktorant Aleksei Talisainen (robotis). Robotimudelid on Temi 3, Double 3, Ohmni. Foto: Eero Vabamägi

Kas robotist võib abi olla, kui olude sunnil peavad omavahel suhtlema teineteisele sügavalt vastumeelsed inimesed, nagu keerulise abielulahutuse osapooled või kurjategija ja ohver? Või kui hinnatud õppejõud ei saa ise loengusse tulla, sest jääb haigeks? Kaugosalusrobot ongi mõeldud inimese asendajaks, vahendades esineja meeli ja näidates kohal olijatele kaugelt osaleja nägu ning lastes kuuldavale häält. Boonusena saab robot ringi liikuda ja näidata avatari juhtijale, mis ümbruses toimub.

Robootikast on Tehnikaülikoolis palju räägitud juba aastaid – nii tudengite saavutustest Robotexi võistlusel kui teadlaste katsetustest erinevate robotitüüpidega, nagu näiteks Biorobootika Keskuse robotkalad. Nüüd on lisandunud veel üks valdkond: kaugosalusrobotid (telepresence robots), mida uuritakse IT kolledži juures sel aastal loodud uurimisrühmas CreativityMatters.

Mis on kaugosalusrobot ja kus saab seda kasutada?

See on internetiühenduse abil kaugjuhitav seade, mis ühendab selliseid suhtlusrakendusi nagu Zoom, MS Teams, Jitsi Meet ja teisi koroonaviiruse ajal populaarsust võitnud suhtluslahendusi, kasutades kahepoolset audio- ja videosuhtlust piiratud füüsilise autonoomia ning salvestusvõimalustega.

Hetk Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledžist: õppejõud kaugosalusroboteid kasutamas.
Hetk Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledžist: õppejõud kaugosalusroboteid kasutamas. Foto: Eero Vabamägi

CreativityMatters kasutab praegu kahe California firma tooteid – Double Roboticsi Double 3 ning OhmniLabsi Ohmni roboteid. Kolmas robot Temi on ajutiselt mujalt laenatud.

Oma «mina» puudub

Erinevalt paljudest teistest robotitüüpidest on kaugosalusrobotil palju vähem nii-öelda oma «mina» – eesmärgiks ei olegi iseseisev tegutsemine, vaid toimimine robotist füüsiliselt eemal asuva kasutaja «avatarina».

Kaugosalusrobot on seega eeskätt inimese enda mujal asuv laiendus ning sellepärast tõuseb peamise uurimissuunana esiplaanile pigem mitte «mis?» (tehnoloogia), vaid «miks?» ja «kuidas?» ehk kuidas neid kasutada, avatariga seotud psühholoogia, pedagoogika, andragoogika ja muud hoopis pehmemad teadused.

Samas jääb muidugi oluliseks ka tehnoloogiline pool – hätta jääva roboti puhul, mis näiteks isegi väikese lävepaku taha kinni jääb ega pääse ruumi sisse.

Inimese asemik kohapeal

Kaugosalusroboti üheks eeliseks muude suhtlusvahendite ees ongi mitme võimaluse kombineerimine nii, et sobivas kontekstis olla inimese asemikuks kohapeal. Et CreativityMattersi peamine uurimisvaldkond on IT õpetamine ja selleks mõeldud vahendid, siis on seal tänaseks keskendutud eeskätt õppetöö alastele rakendustele (seda nii õppejõu kui üliõpilase vaates).

Mõned põhimõtteliselt mõeldavad kasutamise stsenaariumid võiksid aga olla sellised:

  • Teadlane, kes peab pidama rahvusvahelisel konverentsil tähtsa ettekande, kuid haigestub (või tekib taas üldine pandeemia). Ta rendib kohapealt vastava online teenuse kaudu roboti ja peab ettekande sellega.
  • Jurist, kes peab klienti esindama välisriigi kohtus.
  • Poliitik «sõidab» valijatega kohtuma roboti kujul.
  • Ajakirjanik teeb loo mõnest keerulisest olukorrast (robot on küll kallis, kuid inimelu veel kallim).
  • Puuetega inimeste abivahendina aitab kaugosalusrobot lisaks füüsiliste takistuste ületamisele (ehkki kaugosalust ei tohiks võtta vabandusena ligipääsetavuse unarusse jätmisele) viipekeele, kõnesünteesi ja muude selliste lahendustega.

Kaugosalusrobot tekitab palju põnevaid küsimusi

Tulevasteks uuringuteks on juba kerkinud palju huvitavaid küsimusi.

Kas robotist võib abi olla olukorras, kus olude sunnil peavad omavahel suhtlema teineteisele sügavalt vastumeelsed inimesed, nagu näiteks keerulise abielulahutuse osapooled, kurjategija ja ohver kohtuprotsessi käigus jne? Samuti tundub põnev, kuidas roboti vahendusel toimuv poliitiline arutelu erineb tavaoludes toimuvast, arvestades tuntud väidet poliitika räpasuse kohta? Robotkohtingu korraldamise saaks võtta ka erinevate tutvumisteenuste arsenali.

Robot jääb juba paari tunniga «nälga»

Nagu iga teine tehniline lahendus, pole ka kaugosalusrobot imeravim kõigi hädade vastu. Esmalt tuleb nentida ilmselget: masin vajab elektrit. Paaritunnise tegutsemise järel jääb robot nälga ning seda on vaja vastava laadimisaluse (doki) kaudu laadida. Seega ei saa sellega toimetada kohtades, kus pole piisavat elektrivõrku.

Kaugosalusrobot vajab ka korralikku, piisavalt kiiret ja stabiilset internetiühendust. Mõistlik alampiir on stabiilse ühenduse puhul 3-4 Mbit/s nii üles- kui allalaadimist,  eelistatav on sümmeetriline ehk mõlemas suunas sama kiirusega ühendus.

Nii näeb koosolekus osaleja ümbrust läbi oma avatari.
Nii näeb koosolekus osaleja ümbrust läbi oma avatari. Foto: ekraanipilt / Kaido Kikkas

Viimaks on kaugosalusroboti autonoomia esialgu piiratud selle läbivusega. Enamik neist tunneb end hästi vaid siledal põrandal, ka väike lävepakk võib osutuda ületamatuks takistuseks.

Paljudel mudelitel puudub manipulaatori funktsioon ehk lihtsalt öeldes «käed» ning need ei suuda näiteks liftiga teisele korrusele sõita, kuna ei suuda nuppudele vajutada. Lisaks on paljud kaugosalusrobotid heades oludes küll üsna stabiilsed, ent katse liigselt roboti piire nihutada võib seiklushimulise kasutaja jaoks lõppeda roboti ümberkukkumisega (ja halva õnne korral selle tõsiste vigastustega).

Robot sattus koolikiusu ohvriks

Kuna kaugosalusrobot on mõeldud «inimese asemikuks», siis võib sellega sattuda erinevatesse olukordadesse, kuhu satuvad tavalised inimesed.

Näiteks on teada juhtum, kui robotina põhikooli tundi läinud õpetaja sattus õpilaste poolt süstemaatilise kiusamise ohvriks. Natuke leebema näitena võib tuua naisteadlase, kes ühel rahvusvahelisel üritusel sattus mõnede osalejate poolt veidi ülevoolavate poolehoiuavalduste adressaadiks ehk lõunamaises kontekstis tavalised põsemusid ja kallistused tundusid robotile suunatuna natuke ebatavalised.

Milline on sotsiaalne distants robotiga?

Kuna robotil on ka salvestusfunktsioon, siis võib juhtuda, et näiliselt nurgas passiivselt seisvasse robotisse on tegelikult keegi sisse logitud ning jälgib või salvestab kohalviibijate teadmata toimuvat. Neid ja teisigi eetilisi küsimärke uuritakse kaugosalusrobotite alases uurimistöös. Paljud tööd on veel algusjärgus, kuid juba on läbi viidud mitu huvitavat uuringut, nagu näiteks suhtlejate poolt valitava füüsilise distantsi tuvastamine, kui üks suhtlejaist kasutab kaugosalusrobotit, käivitatud on PYNT koostöövõrgustik (Present Yet Not There) ning avaldatud on ka esimesed teadusartiklid (vt http://dx.doi.org/10.1007/978-3-031-12848-6_12). Uurimisrühma tegevustega saab end kursis hoida uurimisrühma veebilehel cm.taltech.ee.

Märksõnad
Tagasi üles