K, 7.12.2022

Euroopa teadusnõustajad: paljudes riikides puuduvad plaanid kriitilise infrastruktuuri kaitseks

teadus.postimees.ee
Euroopa teadusnõustajad: paljudes riikides puuduvad plaanid kriitilise infrastruktuuri kaitseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euroopa Liidu lipud Euroopa Komisjoni peahoone ees Brüsselis.
Euroopa Liidu lipud Euroopa Komisjoni peahoone ees Brüsselis. Foto: Yves Herman

Euroopa peateadusnõustajad avaldasid äsja raporti, kuidas saaks kriise muutuvates oludes paremini juhtida. Ukraina sõda, energiakriis ning järjest süvenevad kliimamuutused näitavad, kuidas kriisid on üha sagedamini valdkondade ja ka piiriülesed. See nõuab senisest kiiremat ja tõhusamat riigivalitsemist.

Raport, mis põhineb kümnete ekspertide ning sadade teadustööde analüüsil, annab Euroopa Komisjonile soovitusi kriiside paremaks ennustamiseks, ohjamiseks ning kriisidest taastumiseks. Enamikku pakutud universaalsetest nõuannetest saavad arvestada ka riigid või omavalitsused.

Kriisid ei tule ühekaupa

Pooleteise aasta jooksul analüüsisid kümned eksperdid varasemaid kogemusi ning tegid järeldusi, millest uuteks kriisideks õppida. Raporti koostamist juhtis Euroopa Komisjoni peateadusnõustaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor, akadeemik Maarja Kruusmaa. «Analüüsi põhiline järeldus on, et Euroopa strateegiline kriisijuhtimine vajab kohandamist uue olukorraga ja praegusel kujul sobib pigem minevikku, kus kriisid tekkisid ühekaupa,» rõhutab ta.

Raport näitab Kruusmaa sõnul, et uue aja kriisid on pigem multikriisid, eskaleeruvad kiiresti ning ettearvamatult üle piiride ja valdkondade. Riigivalitsemine on aga seevastu valdavalt valdkonnapõhine ning teeb selliste kriiside ohjamise aeglaseks ning ebatõhusaks.

Mis veel teadlastele muret valmistab?

Selgub, et paljudes riikides puuduvad plaanid kriitilise infrastruktuuri kaitseks, mis aga on hädaolukorras ellujäämiseks või oluliste teenuste tagamiseks vajalik. Riskijuhtimine ei arvesta alati tänaste riskidega ega suuda ette näha tulevikuriske. Riigid ei arvesta kriiside pikaajalise mõjuga, samuti pole selge, kuidas teha erinevate riikide ja ametkondadega koostööd, kui ühes riigis on ühesugused ja teises teistsugused reeglid.

Millised on teadlaste soovitused?

Raporti soovitused käsitlevadki näiteks kriitilise taristu vastupidavuse suurendamist, andmete kogumist ja jagamist ajakriitilistes oludes, elanikkonnakaitset, otsustajate suhtumist ning suhtlemist kodanikega ning kaasamist ja koostööd.

Veel tõdetakse raportis, et ebaõnnestunud kriisijuhtimise tagajärjel suureneb ebavõrdsus ja poliitiline killustatus, polariseerumine ühiskonnas ja majandushäired.

Maarja Kruusmaa sõnul on peaaegu kõikide soovituste lähtekohaks, et kriisid toimuvad aina keerulisemas ning kiiremini muutuvas keskkonnas, kus põhjus-tagajärje seosed on aina keerukamad ning raskemini ennustatavad. Seetõttu tuleb varasemast enam panna rõhku riikide ja ametkondade omavahelisele koordineerimisele, andmete ja info jagamisele, laiaulatuslikule valmisolekule ka veel vähetõenäolisteks kriisiolukordadeks ning kriiside pikaajalise mõju hindamisele.

«Kuna kriisid on aina enam valdkonnaülesed, on seda ka kriiside järelmid, eriilmelisemad on kriisides kannatanute kogemused ning nende vajadused kriisiolukorrast taastumiseks,» tõdeb Kruusmaa.

Raporti pidulik üleandmine Euroopa Komisjoni volinikele toimus 22. novembril Euroopa Parlamendis.

Euroopa akadeemiate teadusnõukogu tõenduspõhise ülevaate «Strategic Crisis Management in European Union» leiab siit.

Sellele tuginevad Euroopa peateadusnõustajate soovitused strateegiliseks kriisihalduseks leiab siit.

Näiteid soovitustest

• Euroopa Liit peaks kriisiplaanides arvestama tervet kriisi tsüklit alates ettevalmistusest ja valmisolekust kuni kriisile reageerimise ja kriisist taastumiseni välja.

• Euroopa Liit peaks looma tugevama sünergia nii Euroopa institutsioonide vahel kui ka ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel; siinkohal võiks suurem roll teabe ja vajaduste vahendamisel olla ERCC-l (Emergency Response Coordination Centre).

• Vastupanuvõime tõstmiseks kriisiolukordades soovitavad teadlased näha ette paindlikumad ja kiiremat kasutuselevõttu võimaldavad ELi finantsvahendid.

• Kõigi tasandite otsustajad peaksid tegema tihedat koostööd ka kodanikuühiskonna ja erasektoriga.

Foto: Euroopa Liit
Märksõnad
Tagasi üles