Maailma ajaarvajad otsustasid liigsekunditest 2035. aastaks loobuda
Teadlased ja valitsuste esindajad otsustasid reedel Prantsusmaal toimunud konverentsil loobuda 2035. aastaks liigsekunditest, teatas maailma ajaarvamise eest vastutav organisatsioon.
Sarnaselt liigaastatele, on viimase poole sajandi vältel lisatud aastatele aeg-ajalt liigsekundeid, et teha tasa erinevus ülitäpse aatomiaja ja astronoomilise aja vahel, mis sõltub maakera pöörlemisest.
Ehkki enamiku inimeste jaoks möödub liigsekund märkamatult, võib see tekitada probleeme süsteemidele, mis sõltuvad täpsest ajaarvestusest, näiteks satelliitnavigatsioon, tarkvara, telekommunikatsioon ja astronautika.
Samuti on see valmistanud peavalu Rahvusvahelisele Kaalude ja Mõõtude Büroole (BIPM), mis vastutab koordineeritud maailmaaja (UTC) eest.
Otsus liigsekunditest 2035. aastaks loobuda võeti vastu büroo 59 liikmesriigi ja partneri iga nelja aasta tagant toimuval konverentsil Versailles’ lossis.
BIPM-i ajaosakonna juht Patrizia Tavella nimetas seda ajalooliseks otsuseks, mis lubab «sekundite järjepidevat kulgemist ilma katkestusteta, mida põhjustavad ebareeglipärased liigsekundid».
«Muudatus jõustub 2035. aastal või enne seda,» ütles ta uudisteagentuurile AFP.
Ta märkis, et Venemaa hääletas resolutsiooni vastu, kuid «mitte põhimõtteliselt», vaid kuna Moskva tahtis lükata tähtaja aastasse 2040.
Teised riigid olid kutsunud viima muudatust ellu kiiremini, aastaks 2025 või 2030, mistõttu peeti aastat 2035 parimaks võimalikuks kompromissiks, ütles ta.
Tavella rõhutas, et inimeste jaoks see midagi ei muuda.
Sekundeid mõõdeti pikalt maakera pöörlemise järgi, kuid aatomikellade tulek juhatas sisse märksa täpsema ajaarvamise ajastu. Samuti tähendas see aga ebakõla astronoomilise aja ja aatomiaja vahel.
Liigsekundite süsteem võeti kasutusele 1972. aastal ja sestpeale on lisatud 27 sekundit. Viimane liigsekund pandi maailmaajale juurde 31. detsembril 2016.
Ettepaneku kohaselt jätkatakse esialgu liigsekundite lisamist, kuid 2035. aastast lubatakse aatomiaja ja astronoomilise aja erinevusel kasvada sekundist pikemaks, ütles USA riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi füüsik Judah Levine.
«Seda suuremat väärtust ei ole veel paika pandud,» märkis ta.
Resolutsiooni kohaselt peetakse läbirääkimisi, et jõuda 2035. aastaks täpsema ettepanekuni.
Üks võimalusi on lubada erisusel kasvada minuti pikkuseks, mis Levine'i hinnangul võib võtta 50-100 aastat.
Liigminuti lisamise asemel võidakse venitada päeva viimane minut siis lihtsalt kaks korda pikemaks, pakkus ta.