Paari aasta pärast saab riikliku tehisintellektiga eesti keeles rääkida

Mõne aasta pärast võib veebis ankeetide täitmise asemel riigiga suhelda mõne soravas eesti keeles rääkiva roboti vahendusel. Foto: Kindel Media / Pexels

Eesti Keele Instituudi VI keeletehnoloogia konverentsil tutvustati uusi tehnoloogilisi läbimurdeid arvutite eesti keele arendamises. Kavas on luua riigiga suhtlemiseks virtuaalne eestikeelne assistent.

«Eesti keele masintõlke kvaliteet on viimastel aastatel muutunud ulmeliselt heaks,» ütles oma ettekandes Tallinna Tehnikaülikooli keeletehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe ja lisas, et eesti-inglise masintõlget saab juba võtta järgmise taseme keeletehnoloogia süsteemide aluseks.

Sama kinnitas ka haridus- ja teadusministeeriumi teadustaristu valdkonna juht Martin Eessalu. «Täna on Eesti keeletehnoloogia rakendused täiesti teise kvaliteediga, kui viis aastat tagasi ning vastavalt on ka inimeste tahe neid kasutada suur.»

Kristiina Vilbaste ja Veronika Mugra riigi infosüsteemide ametist tutvustasid Bürokratti ehk plaani luua Eestis riigiga suhtlemiseks Apple´i Siri või Amazoni Alexa laadne virtuaalassistent, mille loomiseks tuuakse kokku erinevad uued keeletehnoloogiad. Ettekande kohaselt tuleb Bürokratiga kaetud valdkondi aina juurde ning kui praegu saab sellega suhelda tekstivestluse vormis, siis kahe aasta pärast juba ka suulise kõnena.

«Eesmärgiks on, et näiteks toetuste saamiseks või dokumentide taotlemiseks ei pea otsima erinevate asutuste kodulehtedelt ankeete või kirjutama e-kirju. Küsimuse saab lihtsas eesti keeles Bürokratile ära rääkida ning hetkega leiab tehisintellekt vastuse või teeb lihtsama toimingu käsu peale inimese eest ära,» selgitas Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juht Kadri Vare.

Loomuliku keele digitöötluse ettevõtte Hugging Face teadusinsener Teven Le Scao tutvustas uusi ülitõhusaid masintõlke mudeleid, mis ei vaja õppimiseks enam erinevates keeltes identseid tekste, vaid lihtsalt võimalikult suuri tekstihulki. Teadlane juhtis tähelepanu, et väiksemate keelte nõrkuseks on internetist leitavate tekstide vähene maht ning arvutile eesti keele selgeks õpetamiseks tuleks kasutada riiklikes asutustes talletatud tekstimassiive. «Üheks selliseks asutuseks on näiteks rahvusraamatukogu,» soovitas Le Scao.

Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast tõi välja, et lisaks eesti keelt toetava tehnoloogia võimekusele on järsult kasvanud ka tehnoloogia arengu kiirus. «Praegu ma veel kirjutasin oma ettekande ise, mitte ei teinud seda masin, aga eks näeme, millised on võimalused aasta pärast,» ütles Tavast.

Eesti Keele Instituudi korraldatud keeletehnoloogia konverents toimus kuuendat korda ning tõi kokku teadlasi, ettevõtjaid ja teisi eksperte mitmest riigist, kes tutvustasid keeletehnoloogia värskeid saavutusi ning võimalusi neid eesti keele heaks tööle panna.