Mehed, hoidke oma seemnerakke, neid kipub teil aina vähemaks jääma

Mida aeg edasi, seda vaesemad mehed seemnerakkude poolest on. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Meeste seemnerakkude arv kahaneb üle maailma järjest kiiremas tempos, selgub teisipäeval teadusajakirjas Human Reproduction Update avaldatud mahukast ülevaateuuringust, kus teadlased kutsuvad inimesi üles tegudele, et sellele langusele lõpp teha.

Selle Iisraeli epidemioloog Hagai Levine’i juhitud uuringuga ajakohastatakse 2017. aasta teadusartiklit, mida tabasid kriitikanooled, sest see hõlmas vaid Põhja-Ameerika, Euroopa, Austraalia ja Uus-Meremaa inimeste andmeid. Värskes uuringus analüüsitakse enam kui 57 000 mehe andmeid, mis koguti kokku 223 uuringu raames 53 riigis. Omas valdkonnas on see ajaloo suurim metaanalüüs.

Lisandunud andmete põhjal kinnitasid teadlased juba 2017. aastal tehtud järeldust, et viimase 40 aasta jooksul on üle maailma meeste seemnerakkude arv poole võrra vähenenud. Aastatel 1973-2018 langes teadaolevalt viljakatel meestel seemnerakkude kontsentratsioon 51 protsendi võrra ehk 101,2 miljonilt seemnerakult 49 miljonile seemnerakule milliliitri seemnevedeliku kohta.

Teadlased tõdesid uuringus, et see globaalne trend jätkub 21. sajandil kiirenenud tempos. Hinnanguliselt langeb seemnerakkude kontsentratsioon kiirusel 1,1 protsenti aastas. Selle põhjuseid siiski täpselt ei teata ning seetõttu on teadlastel selles valdkonnas vaja ka kiirelt rohkem uuringuid teha.

Küll aga ei ole seemnerakkude arv ainus viljakust määrav tegur – olulist rolli mängib ka sperma liikumise kiirus, mida uuringus ei mõõdetud. Ka madalaim keskmine seemnerakkude kontsentratsioon – 49 miljonit milliliitri kohta – jääb endiselt Maailma terviseorganisatsiooni normaalsusvahemikku (15 miljonit kuni 200 miljonit seemnerakku milliliitri kohta).

Viljakusele avaldavad mõju ka (plasti)reostus, suitsetamine, ravimid, aga ka elustiil, sh toitumisharjumused ja rasvumine, kuid teadlased ei mõista nende mõjusid veel kuigi täpselt.

Leidub ka eksperte, kelle arvates uus uuring 2017. aasta teadusartikli puudusi ei katnud, näiteks on Sheffieldi ülikooli teadlane Allan Pacey mures metaanalüüsis kasutatud andmete (eriti nende, mis pärinevad vanematest uuringutest) kvaliteedi üle.