Webbi teleskoop jäädvustas Universumi seninägemata kohast lummava pildi

Prototäht L1527 koos tolmupilvedega moodustab liivakella kujulise kujutise. Foto: NASA, ESA, CSA, STScI

James Webbi kosmoseteleskoop rikastas kolmapäeval maailma järjekordse tabamusega majesteetlikust universumisopist. Kui Webb on seni teinud palju ülesvõtteid kohtadest, mida varasemate teleskoopidega juba pildistatud on, siis seekord tuuakse maailma ette midagi täiesti uut – prototäht L1527.

James Webbi kosmoseteleskoop jäädvustas oma infrapunakaameraga (NIRCam) liivakella meenutava kujutise, mille otstest paiskub välja oranži ja sinist tolmu. Neid värvilisi moodustisi ongi võimalik vaid infrapunaspektris näha ning seetõttu ei olnudki neid varem üles võetud.

Pöörleva gaasiketta serval liivakella kaelal on peidus väga noor prototäht L1527 ning ketta ülemisest ja alumisest otsast kumab valgust tolmupilvedele. Need pilved on tekkinud tähest välja paiskunud materjalist, mis on põrkunud ümbritseva mateeriaga. Sinistes piirkondades on tolmukiht kõige õhem ja oranžides paksem.

Kõigest 100 000 aastat vana prototäht on veel tähe kujunemise kõige varasemas etapis ning ise energiat genereerida veel ei suuda. Seda ümbritsev must ketas on umbes sama suur kui meie Päikesesüsteem ja see toodab prototähele materjali, kuni see lõpuks tuumasünteesini jõuab.

NASA sõnul annab pilk L1527-le aimu sellest, millised nägid välja meie Päike ja päikesesüsteem oma elu alguses.. Prototäht asub Sõnni molekulipilves, mis on nn tähelasteaed sadadele peaaegu vormunud tähtedele. See asub Maast 430 valgusaasta kaugusel.

James Webbi teleskoop

Juulis kosmosesse saadetud Webb on võimsaim kosmoseteleskoop, mis kunagi ehitatud ning on juba maale saatnud enneolematu andmeparve. Teadlased loodavad, et sellest saab alguse ka uus avastuste ajastu. 10 miljardit dollarit maksma läinud teleskoobi üks peamistest eesmärkidest ongi uurida tähtede elutsüklit, teine oluline uurimisfookus on eksoplaneedid ehk planeedid väljaspool meie päikesesüsteemi.