Pandeemia võis kaasa tuua ka hilisemad maksahaiguste diagnoosid, ütleb Joanne Morling Ühendkuningriigi Nottinghami ülikoolist.
«Me teame, et tsirroosi diagnoositakse sageli hilja – peaaegu 50 protsenti juhtudest avastatakse tsirroosi lõppstaadiumis, kui ellujäämise lootus on halb,» ütleb ta. «Kui pandeemiaperioodil surmajuhtumite arv tõesti suureneb, võib see olla seotud hilinenud diagnoosiga, mis omakorda tulenes teenusele mittepääsemisest.»
Seletused diabeedisurmade arvule on vähem selged, ütleb Jonathan Shaw Austraalias Melbourne'is asuvast Monashi ülikoolist. Üks probleem on see, et neid surmajuhtumeid võidakse registreerida erinevalt, olenevalt arstist.
«Näiteks on teadaolevalt diabeeti põdevatel inimestel suurem risk surra südame-veresoonkonnahaigustesse, kuid see, kas südamerabandusse surnud diabeeti põdeva inimese surmatunnistust täitev arst tõepoolest märgib surma põhjusena diabeedi, on üsna erinev,» ütleb Shaw.
Lisaks ütleb Morling, et me ei tea, kui palju pandeemia ajal diabeediga seotud surmajuhtumeid hõlmas ka Covid-19. «Üle 50-aastaste grupis on see tõenäoliselt seotud, kuna teame, et diabeet oli Covid-19 riskitegur,» ütleb ta.
Mõned uuringud viitavad ka sellele, et Covid-19 võib mõnikord põhjustada diabeeti. «Tõendid selle kohta on endiselt ebaselged, eriti I tüübi diabeedi puhul,» ütleb Richard Oram Ühendkuningriigi Exeteri ülikoolist.
Kokkuvõttes on suurem diabeedisurmade arv tõenäoliselt tingitud mitme teguri kombinatsioonist, ütleb Morling.
«Pandeemia algusest alates on suurenenud kõigi kaheksa soovitatud tervisekontrolli läbinud diabeetikute arv ning NHS on investeerinud 36 miljonit naela, et aidata võidelda tervisealase ebavõrdsusega,» ütleb Ühendkuningriigi valitsuse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande osakonna pressiesindaja. Samuti on ta avanud rohkem kui 80 kogukonnas diagnostikakeskuseid, et teha rohkem maksahaiguste teste, ütleb pressiesindaja.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.