K, 7.12.2022

NEW SCIENTIST ⟩ Koroonakarantiin mõjutas maksahaiguste esinemist

Jason Arunn Murugesu
, New Scientist, kaasautor
Koroonakarantiin mõjutas maksahaiguste esinemist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Inglismaal ja Walesis on pärast koroonapandeemia algust surnud oodatust palju rohkem inimesi maksakahjustustesse ja diabeeti. Täpne põhjus on ebaselge, kuid mõned juhtumid võivad olla tingitud raskustest tervishoiuteenustele juurdepääsul karantiini ajal, lisaks suurem alkoholi tarbimine. 

Ühendkuningriigi riikliku statistikaameti (ONS) andmetel oli Inglismaal ja Walesis 2020. aasta märtsist kuni 2022. aasta juunini 3834 tsirroosi ja muude maksahaiguste põhjustatud surmajuhtumeid. Võrreldes nende haigusseisundite viie aasta jooksva keskmisega, on see 19,7-protsendiline tõus. Samal perioodil suri diabeeti 3466 inimest, mis on 24,4-protsendiline tõus.

Viie aasta keskmised ei sisalda 2020. aastat, et mitte arvestada pandeemia haripunkti ajal täheldatud kõrgeid suremuse numbreid. ONS vaatas ainult peamist surmapõhjust, seega ei arvestatud ühtegi surmajuhtumit kaks korda.

«Me teame, et suurem osa maksahaigustest tingitud surmajuhtumeid on alkoholist põhjustatud maksahaigusest,» ütleb Ian Rowe Ühendkuningriigi Leedsi ülikoolist. «Pandeemia ajal suurenes alkoholi tarbimine juba varem rohkelt alkoholi tarvitanute seas. On väga tõenäoline, et see suurenenud tarbimine on toonud kaasa selle perioodi jooksul täheldatud maksahaiguste surmajuhtumite kasvu.»

Ajavahemikus 2020. aasta märtsist kuni 2022. aasta juunini ületas maksahaigustesse surnud naise arv viie aasta keskmist 22,4 protsenti. Meestel oli sama protsent 18, kuigi põhjus pole päris selge. «See võib olla seotud pandeemia mõjudega, mis mõjutasid rohkem naisi, kuid tegelikult me ​​ei tea,» ütleb Rowe. ONSi uuring näitas, et Ühendkuningriigi naised kogesid pandeemia ajal tavalisest madalamat eluga rahulolu ja õnnetunnet kui mehed.

Jagpreet Chhatwal Harvardi ülikoolist ütleb, et sarnaseid suundumusi on näha ka USAs, kus alkoholist põhjustatud maksahaigustesse suremus kasvas aastatel 2019–2020 22,4 protsenti. «Alkoholitarbimise kasvu ei põhjustanud mitte ainult sulgemised, vaid ka püsiv kõrgenenud stress. Ühiskond aitab kaasa alkoholi tarbimise pidevale kasvule,» ütleb ta. «Isegi lühiajaline alkoholisisalduse suurenemine võib põhjustada kroonilist maksahaigust ja sellega seotud suremust.»

Pandeemia võis kaasa tuua ka hilisemad maksahaiguste diagnoosid, ütleb Joanne Morling Ühendkuningriigi Nottinghami ülikoolist.

«Me teame, et tsirroosi diagnoositakse sageli hilja – peaaegu 50 protsenti juhtudest avastatakse tsirroosi lõppstaadiumis, kui ellujäämise lootus on halb,» ütleb ta. «Kui pandeemiaperioodil surmajuhtumite arv tõesti suureneb, võib see olla seotud hilinenud diagnoosiga, mis omakorda tulenes teenusele mittepääsemisest.»

Seletused diabeedisurmade arvule on vähem selged, ütleb Jonathan Shaw Austraalias Melbourne'is asuvast Monashi ülikoolist. Üks probleem on see, et neid surmajuhtumeid võidakse registreerida erinevalt, olenevalt arstist.

«Näiteks on teadaolevalt diabeeti põdevatel inimestel suurem risk surra südame-veresoonkonnahaigustesse, kuid see, kas südamerabandusse surnud diabeeti põdeva inimese surmatunnistust täitev arst tõepoolest märgib surma põhjusena diabeedi, on üsna erinev,» ütleb Shaw.

Lisaks ütleb Morling, et me ei tea, kui palju pandeemia ajal diabeediga seotud surmajuhtumeid hõlmas ka Covid-19. «Üle 50-aastaste grupis on see tõenäoliselt seotud, kuna teame, et diabeet oli Covid-19 riskitegur,» ütleb ta.

Mõned uuringud viitavad ka sellele, et Covid-19 võib mõnikord põhjustada diabeeti. «Tõendid selle kohta on endiselt ebaselged, eriti I tüübi diabeedi puhul,» ütleb Richard Oram Ühendkuningriigi Exeteri ülikoolist.

Kokkuvõttes on suurem diabeedisurmade arv tõenäoliselt tingitud mitme teguri kombinatsioonist, ütleb Morling.

«Pandeemia algusest alates on suurenenud kõigi kaheksa soovitatud tervisekontrolli läbinud diabeetikute arv ning NHS on investeerinud 36 miljonit naela, et aidata võidelda tervisealase ebavõrdsusega,» ütleb Ühendkuningriigi valitsuse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande osakonna pressiesindaja. Samuti on ta avanud rohkem kui 80 kogukonnas diagnostikakeskuseid, et teha rohkem maksahaiguste teste, ütleb pressiesindaja.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.

Märksõnad
Tagasi üles