L, 4.02.2023

Eesti geoloogid said endale Baltikumis ainulaadse uurimisinstrumendi

BNS
Eesti geoloogid said endale Baltikumis ainulaadse uurimisinstrumendi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Skaneerimisjaam Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskuses
Skaneerimisjaam Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskuses Foto: Eesti geoloogiateenistus

Eesti maapõues leiduvate kriitiliste toormete potentsaali paremaks selgitamiseks soetas Eesti Geoloogiateenistus oma Arbavere uurimiskeskusesse mitme detektoriga geoloogilise puursüdamiku skaneerimisjaama.

Moodsa Geotek’i seadme küljes on XRF (röntgenfluorestsents) sensor, infrapuna fotospektromeeter, tavakaamera ja magnetilise vastuvõtlikkuse sensor, teatas geoloogiateenistuse esindaja reedel. Neid sensoreid kasutades on võimalik puursüdamikust saada korraga kvaliteetne foto, kivimite keemiline koostis ja magnetilisus ning ka osaliselt tuvastada selles esinevad mineraalid.

Eesti Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasiku sõnul on geoloogiateenistuse hoidlates on hoiul ligi 21 000 puursüdamiku kasti, millest üle 3500 sisaldavad kristalse aluskorra kivimeid. «Eestis levivad kristalse aluskorra kivimid on analoogsed Soomes ja Rootsis levivatele kivimitele, kuid meie alal on need reeglina kaetud settekivimitega. Nõukogude ajal uuriti neid südamikke väga põhjalikult, lähtudes omaaegsest metoodikast, kuid tähelepanu pöörati nendele metallidele, mille järele oli tol ajal nõudlus. Paljude tänapäeval kriitiliseks peetavate toormete esinemist ei ole Eesti kristalse aluskorra kivimites veel süstemaatiliselt analüüsitud,» rääkis Kaasik.

Seni teadmata kriitiliste toormete otsing olemasolevatest puursüdamikest on traditsiooniliste meetodite puhul aeganõudev ja tööjõumahukas. «Lausaline kivimiproovide laboris analüüsimine on tehniliselt ja rahaliselt raskesti teostatav ning lisaks hävineb sellise lähenemise puhul palju väärtuslikku materjali. Automaatskaneerimine võimaldab saada pideva kõrgresolutsiooniga andmerea, mille põhjal on juba võimalik otsida märke huvipakkuvate elementide leviku kohta ja suunata sellest lähtuvalt edaspidiseid uuringuid oluliselt täpsemalt ja efektiivsemalt.»

«Laiemalt on kriitilised toormed ressursid, millel on oluline roll majanduses ja mille varustuskindlus on mingil põhjusel kõrgendatud riskiga. Tänapäeval on nende näol enamasti tegemist ressurssidega, mida kasutatakse rohe- ja digimajanduses. Kriitiliste toormete turuväärtus tõuseb ajas kordades -eelduslikult 5-10 korda järgmise paarikümne aasta jooksul. Meie maapõue geoloogilist ehitust arvestades, on ka Eestis veel potentsiaali avastamata kriitiliste toormete leidmiseks, eelkõige kristalses aluskorras,» lisas Kaasik.

Skaneerimisjaama kasutusvaldkonnad ei piirdu ainult kriitiliste toormete otsingutega kristalsest aluskorrast. Muuhulgas hakatakse seadet rakendama ka fosforiidi ja graptoliitargilliidi uuringutes. Lisaks võimaldab see näiteks huvipakkuvaid elemente otsida kaevandamisjäätmetest võetud proovidest.

Meetod leiab rakendust ka meregeoloogias, kus enamasti ei skaneerita kivimeid, vaid pehmetest setetest kogutud läbilõikeid. Setteläbilõigete skaneerimine võimaldab kiiresti määrata keemilise koostise muutust ning hinnata seeläbi keskkonna muutusi settebasseini arengus.

Täiendavalt avab skaneerimisjaam võimalused uute akadeemiliste uuringute suundade tekkimiseks, mille raames analüüsitakse mitmesuguseid geoloogilisi materjale.

Eesti Geoloogiateenistuse skaneerimisjaam on teadaolevalt unikaalne Balti riikides ja selle abil tõuseb Eesti analüütiline võimekus uuele tasemele.

Märksõnad
Tagasi üles