NASA kuuraketi start lükkus taas edasi

NASA kanderakett Space Launch System (SLS, pildil) peaks Artemise missioonil oma ristsed saama. Pilt Kennedy kosmosekeskusest Floridas 10st novembrist 2022. Foto: JOEL KOWSKY

USA kosmoseagentuur NASA pidi teisipäeval taas edasi lükkama oma mehitamata kuuraketi starti, kuna troopiline torm Nicole jätkas teekonda Florida osariigi idaranniku poole, ütlesid ametnikud.

Stardikatse, mis oli plaanitud 14. novembrile, lükatakse edasi 16. novembrile, ütles NASA kõrge ametnik Jim Free Twitteris. Tegemist on pikisilmi oodatud missiooni stardi kolmanda edasilükkumisega mõne kuu jooksul.

Atlandi ookeani torm saavutab prognooside kohaselt kolmapäeval orkaani võimsuse Bahama saarte lähistel, enne kui maabub Floridas kas sama päeva õhtul või neljapäeva varahommikul, märkis riiklik orkaanikeskus.

Orkaanihoiatus anti piirkonnale, kuhu jääb ka Kennedy kosmosekeskus, kust NASA kõigi aegade võimsaim rakett ilmaruumi suunas põrutab.

«NASA on võtnud vastu otsuse lükata Artemis I missiooni start edasi kolmapäevale, 16. novembrile, seoses töötajate ohutusega, aga ka seoses kontrollimistega, kui torm on möödunud,» märkis agentuur teisipäeva õhtul avalduses.

NASA lisas, et kahe tunni pikkuses ajaaknas, mis avaneb kell 1.04 öösel (Eesti aja järgi hommikul kell 8.04), korraldatav start tooks raketi tagasi Maale kukkumisega vette reedel, 11. detsembril.

Tagavarastart on kavandatud 19. novembrile.

Mehitamata missioon Artemis I toob USA sammu võrra lähemale oma astronautide naasmisele Kuule viis aastakümmet pärast seda, mil inimesed viimati astusid Maa kaaslase pinnale. Viimati käis kosmoses Apollo 17 missioon.

Artemis I lend on osa ambitsioonikast kosmoseprogrammist, eesmärgiga jõuda lõpuks välja Marsile. 98-meetri kõrgune SLS (Space Launch System) rakett on seni võimsaim NASA ehitatud kanderakett, mis viib mehitamata kapsli Kuu orbiidile.

Astronaudid aga võivad naasta Kuule juba mõne aasta pärast, kui eelseisev kuueks nädalaks kavandatud Artemise lend õnnestub.

Orioni nime kandvasse kapslisse kinnitatakse kolm mannekeeni eesmärgiga mõõta vibratsiooni, kiirendust ja kiirgust, mis on üks suuremaid ohte inimesele avakosmoses. Ainuüksi kapslisse on paigaldatud üle tuhande anduri.

Kui katselend õnnestub, võib kõige varem 2024. aastal lennata Kuu orbiidile neli astronauti. Kuule maandumine jääb aga sellele järgneva lennu osaks 2025. aastal.

NASA sihiks on vaadelda lähemalt Kuu seni uurimata lõunapoolust, kus püsivalt varjus paiknevad kraatrid võivad sisaldada jääd, mida astronaudid saaksid tulevikus kasutada.

Kuu-uurimisprogramm sai nime vanakreeka mütoloogias Apolloni kaksikõe Artemise järgi, kes on jahi-, looduse- ja kuujumalanna.