New Scientist ⟩ Vaidluses suhkruasendajate kasude-kahjude üle on viimane lask veel tegemata

Foto: Postimees

Üha rohkem tõendeid viitab sellele, et madala kalorsusega kunstlikud magusained võivad olla kahjulikud tervisele, räägib intervjuus toitumisteaduste dotsent Allison Sylvetsky.

See on andestatav, kui madala kalorsusega või kunstlike magusainete tarvitamisel täiesti segadusse satute. Mõnel päeval on pealkirjad täis kiidusõnu selle kohta, kui kasulik on nende mõju tervisele, aidates inimestel kaalust alla võtta, kui oma magusad lemmikjoogid ja maiuspalad asendatakse sarnase maitsega dieetversioonidega. Teinekord aga öeldakse meile, et madala kalorsusega magusained on seotud tõsiste terviseseprobleemidega alates vererõhu tõusust kuni II tüübi diabeedi tekke suurenenud riskini. Just eelmisel kuul väitis suur Prantsusmaa täiskasvanute uuring, et leiti seos magusainete tarbimise ja suurenenud südamehaiguste riski vahel.

Allison Sylvetsky, George Washingtoni ülikooli (Washington DC, USA) treeningu- ja toitumisteaduste osakonna dotsent, püüab lahti harutada selle vastuolulise teemaga seotud teadusinfo. Tema töö selgitab, kas kunstlikud magusained võivad anda meie toidule soovitud magusa maitse, aidates samal ajal säilitada tervislikku kehakaalu ja ennetada kroonilisi haigusi või tuleks nendega ettevaatlikult ümber käia.

Helen Thomson: On üldtunnustatud seisukoht, et liiga palju suhkrut on meie tervisele kahjulik. Kunstlikud magusained on väidetavalt tervislikud asendusained. Rääkige meile nende pakutavatest eelistest.

Allison Sylvetsky: Muidugi. Teame, et liiga palju lisatud suhkrut ei ole tervisele kasulik. Kunstlikud magusained pakuvad magusat ja maitsvat alternatiivi, mis sisaldab vähe kaloreid või pole seal kaloreid üldse. Kuni viimase ajani arvati, et need magusained ei tee kehas tegelikult midagi, kuna ei sisalda suhkrut ega anna kaloreid. Seega on suhkru asendamise eeliseks toiduainetes ja jookides kunstlike magusainetega see, et asendamine vähendab toote kalori- ja suhkrusisaldust.

Aga nüüd tundub, et asi polegi nii lihtne.

Viimasel ajal on nii näriliste kui ka inimestega tehtud uuringutest saadud üha rohkem tõendeid, mis näitavad, et kunstlikud magusained võivad kaasa aidata ainevahetushäirete ja erinevatele terviseprobleemide tekkele. Siiski on katseid, mis näitavad, et mõistliku kasutamise korral võivad magusained olla abiks kaalujälgimisel. Selles see vastuolu ongi. Need katsed ei pruugi kajastada seda, kuidas magusaineid reaalses elus kasutatakse, ning uuringud, mis näitavad seoseid magusainete kasutamise ja terviseprobleemide vahel, ei näita põhjuslikku seost.

Mis muutub, kui vaatame, kuidas inimesed päriselus magusaineid kasutavad?

Enamik kunstlike magusainetega tehtud katseid on tuginenud dieetjookide võrdlemisele suhkrulisandiga jookidega. Veel paarkümmend aastat tagasi sisaldasid dieetjoogid peaaegu eranditult kas aspartaami või sahhariini. Nüüd on turul uuemad kunstlikud magusained ning neid kasutatakse üha rohkemates toitudes ja jookides. Konkreetsete magusainete kohta pole palju uuringuid ja nende uurimine on keeruline, kuna neid kasutatakse dieetjookides, aga ka jogurtites ja suupistetes ning isegi jäätistes. Neid kasutatakse ka jookides, mida ei peeta isegi dieetjookideks ja millele on lisatud ka suhkrut. Seega on ausalt öeldes ebatõenäoline, et inimesed kasutavad magusaineid lisatud suhkru üks-ühele asendajana. Ja nad võivad öelda: «Mul oli dieetjook, saaksin võtta veel ühe küpsise.»

Katsed ei pruugi kajastada seda, kuidas magusaineid päriselus kasutatakse.

Seega on magusainete võimalik negatiivne mõju tingitud sellest, kuidas inimesed neid kasutavad. Või võivad probleeme tekitada magusained ise?

Ma ütleksin, et potentsiaalselt mõlemad. Üha enam näeme, et need magusained ei ole inertsed – neis ei ole kaloreid ja nood ei ole suhkur, kuid neil on organismis metaboolne toime. Suur küsimus on, kui olulised on need mehhanismid inimeste tervisele. Andmetes on lahknevus. Enamik kunstlike magusainete randomiseeritud platseebokontrolliga uuringuid on keskendunud kaalulangusele, kuid mitte mõnele muule tervisemõjule. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringud on suhteliselt lühiajalised ja nendes osalevad inimesed võivad olla juba motiveeritud kaalust alla võtma. Vaatlusuuringud seovad erinevate magusainete tarbimist ebasoodsate tervisemõjudega, sealhulgas näiteks suurenenud diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste ja insuldi riskiga. Neid ei randomiseerita ja pole ka platseebogruppi, kuid need võivad paremini kajastada tegelikku kokkupuudet magusainetega, pidades silmas seda, kuidas inimesed tegelikult söövad.

Kas on ühte tüüpi magusaineid, mis on teie jaoks halvemad kui teised? Tundub, et olenevalt riigist kehtivad erinevad reeglid, mille põhjal magusained on heaks kiidetud ja millised mitte.

Enamik uuringuid paneb erinevad kunstlikud magusained nende mõju uurides kokku. Kuid kuna need on erinevad ühendid, võib neil olla erinev mõju. Kõigil magusainetel on erinev keemiline struktuur, erinevad füüsikalised omadused. Kõik nad imenduvad erinevalt. Mõned metaboliseeruvad, mõned mitte. Need erituvad erinevalt. Ja neid ei tarbita alati üksi. Võtke näiteks sukraloos. Võttes seda vees lahustununa, ei oma see mõju vere glükoositasemele.

 

Kuid on tõendeid, mis näitavad, et kui seda tarbitakse koos suhkruga, muudab see keha glükoosi- ja insuliinitaset teistmoodi kui suhkur üksi. Kui mehhanism, mis aitab kaasa halbadele tervisetulemustele, on magusus, siis eeldame, et kõigil kunstlikel magusainetel on sarnane toime, kuid kui mehhanism on ühendispetsiifiline, võib sukraloosi mõju erineda aspartaami mõjust ja nii edasi. Ning see võib olla nende kahe kombinatsioon – mõned mõjud on tingitud magususest ja mõned on ühendispetsiifilised.

Oleme palju rääkinud kunstlikest magusainetest. Kas looduslike magusainete, nagu stevia kasutamisel on sarnaseid vaidlusi?

Kahjuks pole stevia mõju inimeste ainevahetusele ja tervisele palju uuritud ning see on tõesti tähtis küsimus, sest stevia kasutamine toitudes ja jookides on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Vähesed läbiviidud uuringud näitavad, et stevia aitab vähendada põletikku, parandab kontrolli veresuhkru üle ja soodustab kaalujälgimist. Stevia võib olla hea alternatiiv teistele madala kalorsusega magusainetele, kuid see pole veel selge ja vaja on rohkem uuringuid inimestel.

Eelmisel kuul avaldatud Prantsuse täiskasvanutega tehtud uuringu järeldustes väideti, et see näitab otsest seost suurema kunstlike magusainete kasutamise ja kardiovaskulaarse riski vahel. Mida see teie arvates arutelule lisas?

See oli väga hästi tehtud uuring. Nad kaasasid suure kohordi ja uuring oli ainulaadne selle poolest, et nad kogusid korduvaid ja üksikasjalikke hinnanguid toidutarbimise kohta ning vaatlesid erinevaid magusaineid eraldi. Nad võtsid arvesse toiduainetest, jookidest, pakendatud magusainetest ja kõigist erinevatest toiduallikatest pärit magusaineid. Tulemused õigustavad veelgi vajadust viia läbi eksperimentaalsed uuringud, et paremini mõista magusainete metaboolset mõju inimesele.

Tarbijal on seda kõike raske mõista. Sellised uuringud, nagu prantslased tegid, näitavad, et magusainete kasutamise ja halva tervise vahel võib olla seos, kuid Inglismaa riikliku tervishoiuteenistuse veebisaidil öeldakse, et neid on «tervisliku toitumise osana iga päev süüa või juua täiesti ohutu». Kas me peaksime neid kasutama või mitte?

Ma arvan, et see sõltub sellest, mida me mõistame ohutuse all, sest neid magusaineid on toksilisuse osas ulatuslikult testitud ja heaks kiitnud erinevad reguleerivad asutused kogu maailmas. Kuid arutelu keskendub metaboolsele mõjule ja nende rollile kehakaalu reguleerimises ja krooniliste haiguste riskis. Antud juhul on küsimus selles, kas need on kaalujälgimise ja krooniliste haiguste seisukohalt kasulikud või kahjulikud. Meil pole sellele küsimusele veel selget vastust, kuid üha rohkem tõendeid viitab sellele, et need madala kalorsusega magusained ei pruugi olla kasulikud ja võivad tegelikult olla kahjulikud.

Uurite enda töös madala kalorsusega magusainete tarbimist ja mõju lastele. Mida avastasite?

Oleme teinud erinevaid uuringuid magusainete tarbimise kohta laste seas. Uuringud on näidanud, et madala kalorsusega magusainete tarbimine on suurenenud, eriti laste seas. See pole üllatav, kuna rohkem rõhku pannakse lisatud suhkru vähendamisele toidus ning seetõttu on seal rohkem magusaineid – sealhulgas neid, mida lastele turustatakse ja mida lapsed laialdaselt tarbivad. Seda suundumust täheldatakse kogu maailmas, mitte ainult USAs. Ning see rõhutab, kui vajalik on paremini mõista, kuidas need magusained mõjutavad laste kehakaalu ja ainevahetuse tervist. Meil on käimas paar uuringut – üks I tüübi diabeediga lastega, kus uurime, kuidas magusainete kasutamise piiramine mõjutab nende glükoositaset ja metaboolseid riskitegureid.

Kogute selle kohta endiselt andmeid, kuid mida te ootate?

Närilistega ja nüüd ka inimestega tehtud uuringud on näidanud, et madala kalorsusega magusainete – täpsemalt sahhariini ja hiljuti tehtud uuringutes ka sukraloosi – korduv tarbimine kahjustas vere glükoosisisalduse ideaalses vahemikus hoidmise võimet. Seega on meil hüpotees, et magusainete eemaldamine I tüübi diabeeti põdevate laste dieedist võib pikendada aega, mille jooksul nad on vere glükoosisisalduse sihtvahemikus, võrreldes nendega, kes jätkavad magusainete tarbimist.

Kas teil on ideid võimalike mehhanismide kohta, mis võivad olla kaasatud?

Üks praegu palju uuritud mehhanismidest on see, kuidas magusained muudavad meie soolestiku mikrobioota – meie sooletrakti bakterite – kooslust. Hiljuti avaldatud näriliste andmed ja Iisraeli suur uuring inimestega näitas, et glükoositaluvuse häireid vahendavad soolestiku mikrobioomi muutused. Nad näitasid, et sahhariini ja sukraloosi korduv tarbimine põhjustab muutusi soolestiku mikrobioomi koosluses, mis mõjutab negatiivselt glükoositalumatust.

Arvestades, et tõendite hulk on kasvanud, olen üllatunud, et magusainete tarbimise kohta pole nüansirikkamaid nõuandeid.

See on endiselt väga vastuoluline teema ja see on polariseeritud uurimisvaldkond. Jah, on üha rohkem tõendeid selle kohta, et madala kalorsusega magusainete pikaajaline tarbimine võib ainevahetusele negatiivset mõju avaldada. Kuid see pole veel lõplik tõendite kogum. Peame tunnistama teadusuuringute piiranguid ja kriitikat – nii see uurimistöö käib. Ja me tahame olla kindlad, et teadust ei muudetaks sensatsioonimaiguliseks.

Iisraeli uuring näitas ka seda, kui isikupärastatud on madala kalorsusega magusainete mõju soolestiku mikrobioomile. See on midagi, mis on üksikisikuti erinev ja mida on keeruline lahti harutada. Tõenäoliselt on nii, et mõned inimesed reageerivad magusainetele negatiivselt ja mõned mitte. Arusaamine, kuidas need asjad meie tervist mõjutavad, võtab palju aega. Me vajame informeeritud otsuste tegemiseks veenvaid tõendeid.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Aleksander Laane.