Skandaal uuringu ümber: sajad teadlased nõuavad julmade loomkatsete lõpetamist

Reesusmakaak emaga. Pilt on illustreeriv. Foto: MONIRUL ALAM / Scanpix

Emased ahvid, kes oma vastsündinud poegadest jäädavalt eraldatakse, võivad mõnikord lohutust leida kaisuloomadest. See hiljutine Harvardi ülikooli teadlaste leid on teadusringkonnas tugeva vastukaja osaliseks saanud ning puhunud uue elu sisse ka arutelule loomkatsete eetika üle.

Neuroteadlase Margaret Livingstone’i artikkel ilmus septembris ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS). Suurt meediatähelepanu see küll ei saanud, kuid uudised uuringust hakkasid levima sotsiaalmeedias, kus seda tõsiselt kritiseeriti. See päädis 250 teadlase pöördumisega PNASile, kus nõutakse artikli eemaldamist.

Loomaõiguslased juhtisid tähelepanu ka Livingstone’i varasemale tööle, kus ahviimikute silmalaud ajutiselt kinni õmmeldi, et uurida mõju nende tajuprotsessidele ja mõtlemisele. «Me ei saa ahvidelt nõusolekut küsida, kuid me saame lõpetada nende ärakasutamise, niisuguste katsete avaldamise ja praegusel juhul ka aktiivse julmade meetodite edendamise,» kirjutas St. Andrewsi ülikooli primatoloog Catherine Hobaiter, kes samuti artikli eemaldamise palve allkirjastas.

Livingstone ja ka Harvard on omalt poolt uurimistööd tugevalt kaitsnud. Harvardi meditsiinikool teatas oma avalduses, et Livingstone’i tähelepanekud «aitavad teadlastel mõista emalikku sidet ka inimestel ning võivad anda infot sekkumiste kohta, mis võiksid aidata naistel kaotusega toime tulla, näiteks raseduse katkemise või surnultsünni puhul». Livingstone on seisukohal, et teda ja tema kolleege püütakse demoniseerida ning loomkatsete vastased püüavad kaotada elusid päästvaid uuringuid.