Euroopa puistab taevasse sentimeetrise täpsusega navigatsioonisatelliidid

Sentimeetrise Galileo süsteemi navigatsioonitäpsuse hind on järjekordne tihe satelliitide kogum maalähedasel orbiidil. Foto: ESA

• Satelliite on palju ja need kulgevad Starlinkist madalamal, vaid mõnesaja kilomeetri kõrgusel
• Täpsus suureneb mõne sentimeetrini, mida vajavad isejuhtivad sõidukid
• Järjekordne konstellatsioon ujutab orbiidi üle sadade või isegi tuhandete pisisatelliitidega

Euroopa kosmoseagentuur ESA plaanib orbiidile saata uue komplekti navigatsioonisatelliite, mis tiirlevad vaid mõnesaja kilomeetri kõrgusel, täiendades senist navigatsioonisüsteemi Galileo, mille satelliidid asuvad 23 222 kilomeetri kõrgusel.

Uued madalal orbiidil seadmed on mõeldud ülitäpseks asukohamääramiseks, navigatsiooniks ja ajamääramiseks, mis lisaks pakuvad ka muid kommunikatsiooniteenuseid. ESA ei maini küll kahepoolset sõnumisidet, mida arendavad paljud mobiilitootjad, kuid uut mitmekihilist navigatsioonisüsteemi on võimalik hiljem ka tarkvaraliselt täiendada.

Ülemaailmne Galileo navigatsioonisüsteem on kõigile tasuta ning pole seotud sõjalise kasutusega, nagu näiteks USA GPS.

Uus navigatsioonisüsteem on mitmekihiline. Senised kõrgel asuvad satelliidid annavad koostöös uute madalal orbiidil tiirlevate satelliitidega juba mõnesentimeetrise asukoha täpsuse. Foto: ESA

terve rida madalal orbiidil ringi liikuvaid satelliite on mõeldud täpseks asukohamääramiseks isejuhtivatele sõidukitele, laevadele ja droonidele, kasutamiseks tarkades linnades või tööstuslikus asjade internetis. Positsioneerimise täpsus suureneb uue süsteemiga praeguselt mõnelt meetrilt sentimeetriteni või veelgi täpsemaks. Lisaks peaksid nii madalal asuvad satelliidid tagama levi ka siseruumides ning on häirekindlam.

Plaanis on esialgu kosmosesse lennutada nii-öelda minikonstellatsioon, mis koosneb vähemalt kuuest satelliidist, et testida nende võimekust ja kosmosetehnoloogiaid, samuti proovida signaale ja sagedusribasid kasutamiseks suuremas konstellatsioonis, kui on orbiidil juba rohkem satelliite. Testsatelliitidega alustati ka Galileo süsteemi katsetamist.

Kui paarikümne tuhande kilomeetri kaugusel asuvad senised Galileo satelliidid olid 700 kg raskused, siis madalal lendavad väikesed sideseadmed kaaluvad vaid 70 kg. neil pole pardal ülitäpseid aatomkelli, see funktsioon võetakse kõrgemal asuvatelt galileo suurtelt satelliitidelt. 

LEO-PNT konstellatsiooniks nimetatav ESA tööversioon kujutaks endast täiesti uut kihti navigatsioonisatelliite, mida kasutatakse kombineerituna nii traditsioonilise Galileo navigatsiooni kui ka 5G- või tulevikus 6G-põhise positsioneerimisega maapinnal.