P, 5.02.2023

Robotpistrik hakkab lennuväljadelt ja põldudelt linnuparvi peletama

teadus.postimees.ee
Robotpistrik hakkab lennuväljadelt ja põldudelt linnuparvi peletama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Röövlindu meenutav droon siiski tiibu ei lehvita, kuid põrisev pistrik ehmatab samuti linde, võib-olla isegi veel paremini.
Röövlindu meenutav droon siiski tiibu ei lehvita, kuid põrisev pistrik ehmatab samuti linde, võib-olla isegi veel paremini. Foto: Journal of The Royal Society Interface
  • Robot on tõhusam kui röövlind, ei lenda minema ja töötab siis, kui on vaja.
  • Rabapistriku kujuline droon osutus kõige mõjusamaks.
  • Pürotehnikast ja jahimeestest on RobotFalcon linnusõbralikum.

Lennujaamade ja ka põllumeeste nuhtluseks olevad linnuparved saavad endale uue vaenlase – robotpistriku RobotFalcon, mis hakkab neid eemale peletama. Kui varem aeti linde ära päris pistrike, paukude või droonidega, siis RobotFalcon on nende ühend – põrisev robotlind.

Teadustöös kirjutasid katseid läbi viinud Hollandi teadlased, et elus röövlinnud võivad olla küll üsna tõhusaks heidutusvahendiks, sest saakloom ei harju nendega kunagi, kuid elusaid valvureid ei saa juhtida, nad peletavad nii, nagu ise tahavad. 

Seega on olemas vajadus uute heidutusmeetodite järele. Groningeni ülikooli, Tuscia ülikooli, Roflighti, Lemselobrinki ja Hollandi kuningliku mereväe koostöös töötati välja pistriku välimuse järgi täpselt modelleeritud seade RobotFalcon ning katsetati selle tõhusust kajakate, kuldnokkade ja teiste linnuparvede peletamiseks.

Teadlased võrdlesid selle lahenduse tõhusust tavaliste droonide ja sõjaväe lennuväebaasides kasutatavate muude levinud meetoditega. RobotFalcon peletas linnuparved põldudelt tõesti kohe eemale ja lagedad alad jäid tundideks täiesti tühjaks.

Samuti ei õnnestunud leida tõendeid selle kohta, et linnuparved oleksid välitöödes kasutatud RobotFalconiga pikapeale ära harjuma hakanud.

Robotpistriku katsetamiseks kasutati rohelisega märgitud põlde Hollandis Workumi  lähedal.
Robotpistriku katsetamiseks kasutati rohelisega märgitud põlde Hollandis Workumi  lähedal. Foto: Illustratsioon teadustööst

Eeskujuks võeti rabapistrik, kelle järgi disainiti kaugjuhitav lennuvahend. Tiibu siiski droon ei lehvita, selle asemel on tiivanukkide juures kaks elektrimootoriga propellerit, mis häält teevad ning ilmselt niigi «hämmastunud» lindudele veel lisahirmu tekitavad.

Pistrike lennumudelite jäljendamiseks uurisid teadlased päris lindude lendu ja lisasid selle võltslinnule, et lennumasin suudaks sarnasel viisil liikuda.

Testimine näitas, et RobotFalcon suudab päris hästi matkida rabapistriku lendu ja teisi linde eemale peletada. Välikatsete käigus ajas robotlind minema suured linnuparved viie minuti jooksul pärast saabumist. Pooltel neist heidutuslendudest suutis masin ala puhastada 70 sekundi jooksul.

RobotFalcon kaalub 0,245 kg ja selle tiibade suruulatus on 70 cm. Kahe propelleriga saavutab lennumasin kiiruseks kuni 15 m/s. Pea osasse on paigutatud ka kaamera, mille pilti näeb maapealne operaator 30 kaadrit sekundis. 

Meeskond tegi kolme kuu jooksul korduvalt katseid ja ei leidnud, et linnud oleksid sellega ära harjunud – nad kartsid pistrikukujulist drooni hoolimata sellest, kui tihti nad seda nägid.

Võrdluseks kasutati veel üht tavalist laiatarbedrooni DJI Mavic Pro, mis kaalub 0,734 kg, diagonaali pikkus on 335 mm ja maksimaalne kiirus 18 m/s. Sellega võttis põldude linnuparvedest puhastamine kauem aega: pooled põldudest puhastati 100 sekundi pärast ja 80 protsenti 5 minuti pärast. RobotFalcon oli seega tõhusam kui droon: karjade lühiajalised juhuslikud maandumised pärast peletamist olid RobotFalconiga heidutuse korral harvemad (M = 0,2 maandumist «jahilennu» kohta) kui drooniga (M = 2,6 maandumist).

Võrreldes teiste meetoditega, millega puhastatakse põlde linnuparvedest heliga (lindude hädahüüd ja pürotehnika), põhjustas RobotFalcon parvede pikemalt eemalejäämist. Kuldnokkade parved hoidsid eemale näiteks keskmiselt 4 tundi pärast peletamist võrreldes vastavalt 1,83 ja 1,1 tunniga, kui neid heidutati hädakutsungite ja paukudega.

Kajakaparved jäid pärast RobotFalconiga peletamist eemale keskmiselt 3 tunniks, samas kui 1,5 tundi hoidis neid keskmiselt eemal kõlaritest lastav kajaka hädakisa.

Linnuparved on kohati nuhtluseks nii lennuväljadel, kus nad võivad lennukimootorisse sattuda ja rikke põhjustada kui ka põllumajanduses, kus võivad saaki hävitada. Kõikvõimalikud «hernehirmutised», paugutajad ja hädakutsungi hääled mõjuvad tiivulistele tavaliselt üsna lühikest aega ja nad tulevad tagasi. Robotpistrikku aga kardetakse püsivalt, nagu teisigi röövlinde, kuid elusat lindu on raske «palgale» võtta. Röövlinnukujuline droon aga asendab neid kuulekana ja peletab sama hästi või isegi paremini kui päris pistrik. Pealegi on rabapistrik Eestis kaitsealune ja viimastel aastatel on siin kohatud vaid üksikuid isendeid. Robot oleks talle heaks asenduseks. Lisaks tõuseb robot alati lendu, kui peremees soovib ja suundub otse linnuparve ära ajama ilma muudele ahvatlustele allumata.

Märksõnad
Tagasi üles