Taltechi päikeseenergia roheprojektiga vähendatakse heitkoguseid ja kasvatatakse taastuvenergia mõju kogu maailmas

Projekti juhtkoordinaator on Tallinna Tehnikaülikooli keemiliste kiletehnoloogiate teaduslabori vanemteadur Nicolae Spalatu. Foto: TalTech

• Roheprojektid keskenduvad ka noorteadlaste karjäärivõimaluste loomisele ning naiste kaitsmisele
• Teadussaavutused peavad jõudma tööstusesse ja sealt ühiskonna kasutusse

Kuidas päikesetehnoloogia abil kasvatada taastuvenergia mõjuvõimu ja vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid? Just selle teemaga tegeleb TalTechi juhtimisel Euroopa Teaduse ja Tehnoloogia koostöövõrgustiku COST roheprojekt RENEW-PV, milles osaleb üle 150 liikme 40 riigist.

Roheprojektid ei keskendu ainult roheteemale, vaid ühtlasi püütakse aidata noorteadlastel teha karjääri ja pääseda oluliste otsuste tegemiste ligi ning kaasata üha rohkem naisteadlasi.

«Oodata on veel uusi liitujaid, ehkki me ei sea kindlat eesmärki, mitu riiki peaks võrgustikku kuuluma,» selgitab projekti juhtkoordinaator, Tallinna Tehnikaülikooli keemiliste kiletehnoloogiate teaduslabori vanemteadur Nicolae Spalatu. «Aga muidugi teeb 40 riigi osalemine suurt rõõmu.»

Mis projektiga RENEW-PV puhul tegemist on?

Euroopa nn rohelise kokkuleppe direktiivid toetavad uute taastuvenergia kontseptsioonide väljatöötamist, mille peamine tingimus on, et kasutataks materjale, mille keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heitkogus oleks väike.

Üks võimalus seda saavutada on kiirendada uute õhukesekileliste PV-tehnoloogiate turule tulekut ja suurendada Euroopa päikeseenergia sektori tähtsuse kasvu kogu maailmas. Tallinna Tehnikaülikoolil on selles võrgustikus täita juhtkoordinaatori roll.

Keskkonnasõbralike PV-tehnoloogiate päralt on suur tulevik

Mida rohkem koostööd on teadlaste ja organisatsioonide vahel, mida rohkem riike toetab päikesetehnoloogiate arendamist ning mõistab hukka keskkonnakahjuliku tootmise, seda julgemalt võib inimkond tulevikku vaadata. Spalatu sõnul on Euroopa Päikeseenergiatööstuse Assotsiatsioon seadnud vägevad eesmärgid – nt võiks PV-tööstus moodustada juba 2030. aastal kogu elektriturust veerandi (25%). Päikeseenergia strateegiline teaduse ja innovatsiooni kava näeb samaks aastaks ette kasvuhoonegaaside netoheitkoguste vähendamist 55%.

RENEW-PV projektis seatud võrgustiku loomise eesmärk tähendab Spalatu sõnul eelkõige valdkonna teadustöö konsolideerimist. Soov on luua hästi toimiv laborite ja ekspertide võrgustik, mis toetab üheaegselt valdkondlike teadmiste levikut ja samal ajal efektiivset koostööd. Võrgustiku loomise teine oluline eesmärk on valmistada PV-tehnoloogiate vallas ette uut noorteadlaste põlvkonda.

«Samuti tahame, et naisteadlaste osakaal oleks senisest suurem,» rõhutab Spalatu. Ka siin on häid tulemusi näidata – projektis osaleb mehi ja naisi peaaegu võrdselt (vastavalt 51% ja 49%).

Teadussaavutused peavad jõudma tööstusesse ja sealt ühiskonna kasutusse – nii on projekti kaasatud ka kaheksa valdkonnas tegutsevat tööstusettevõtet.

Seega ühendab RENEW-PV juhtivaid teadlasi ning ettevõtteid Euroopast ja maailmast, stimuleerib edasist globaalset teadusarendust ja -koostööd ning toetab keskkonnasõbralike, kõrge kvaliteediga uute õhukesekileliste PV-tehnoloogiate kasutuselevõttu. Otsene eesmärk on tipptasemel teadustegevus, aga ka karjääri alustavate teadlaste ja doktorantide karjääri toetamine eelnimetatud võrgustiku, koolituste, juhendamise ja valdkonna teaduskoostöö integreerimise teel.

Nagu öeldud, peab COST oluliseks ka uute töökohtade loomist rohelise majanduse nõuetele vastavas tuleviku PV-tööstuses. Pikemas perspektiivis peaks juba lähiaastatel nägema uusi patente ning ülikoolide-teadusasutuste juures tegutsevaid innovatiivseid ettevõtteid.

Millised riigid projektis kaasa löövad?

COST-riikidest on RENEW-PV projektiga CA21148 liitunud lisaks Eestile Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Moldova, Norra, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Šveitsi, Türgi ja Suurbritannia. Lisaks neile Sloveenia, Belgia ja Serbia. Rahvusvaheliste partneritena on esindatud USA, Austraalia, Brasiilia, Hiina, Jaapan, Mehhiko, Lõuna-Korea ja Usbekistan. COST-riikide naabritest soovivad oma panuse anda ka Ukraina, Aserbaidžaan ja Gruusia.

Euroopa Teaduse ja Tehnoloogia koostöövõrgustiku COST tegevuse ja projektide kohta saab põhjalikumalt lugeda SIIT. Tallinna Tehnikaülikooli keemiliste kiletehnoloogiate teaduslabori juhataja on hinnatud teadlane, kaasprofessor Ilona Oja Acik.