Teadlased kasutavad geenikääre karjamaa-raiheina täppisaretamiseks

BNS
Copy
Karjamaa-raihein.
Karjamaa-raihein. Foto: Josh*m, CC BY-NC-SA 2.0

Eesti, Läti, Leedu ja Norra teadlased kasutavad Nobeli preemiaga pärjatud ning ka geenikäärideks kutsutud CRISPR-Cas9 tehnoloogiat, et täppisaretada karjamaa-raiheina põhjamaisesse kliimasse sobivaks.

Karjamaa-raiheina parandamisest saavad otsest kasu piima- ja lihatööstus ning seetõttu aitab teadlaste töö kaasa jätkusuutlike toidusüsteemide loomisele.

Eelmisel aastal alanud teadusprojektis proovivad teadlased parandada raiheina kohanemisvõimet ja vastupidavust kasutades CRISPR-Cas9 tehnoloogiat.

Tehnikaülikooli geenitehnoloogia vanemteadur Cecilia Sarmiento rõhutas, et kasutades CRISPR-i täppisaretust, teevad teadlased kindlaks need karjamaa-raiheina geenid, mis on seotud põua- ja külmataluvusega ning biomassi kasvuga. Pärast põhjalikku teadustööd valitakse välja põhjamaisesse kliimasse geneetiliselt sobiv taimematerjal, mida saab edaspidi kasutada sordiaretusprogrammides.

Karjamaa-raihein on Euroopas domineeriv söödarohuliik, sest sellel on kõrge toiteväärtus ja suur taastumisvõime. Võrreldes teiste söödarohuliikidega põhjamaades ja Läänemere regioonis, on raihein vähem konkurentsivõimeline.

Projekti «Raiheina kohanemisvõime ja vastupidavuse parandamine ohutute ja säästvate toidusüsteemide jaoks CRISPR-Cas9 tehnoloogia abil» finantseerib EMP Balti teaduskoostöö programm, seda koordineerib Läti Ülikool. Partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool, Norra Loodusteaduste Ülikool ning Leedu Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskus. Ligi 15 teadlast ja tudengit osalevad projektis, mis algas aastal 2021 ning kestab 2024. aastani ja mille mahuks on kokku miljon eurot.

Karjamaa-raiheina aretamisel pühendatud lühikonverents algab reedel kell 9.30 Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudis. Seminar on avatud kõigile huvilistele, ka tudengitele.

Tagasi üles