Eesti Energia ja TalTech tuvastasid parimad CO2 püüdmise tehnoloogiad

Shellile kuuluv seade, mis seob ja ladustab süsinikdioksiidi. Foto: TODD KOROL

Tallinna Tehikaülikooliga (TalTech) kahasse läbi viidud uuring valis välja kaks tehnoloogiat, millel on kõige suurem potentsiaal hakata Eesti Energia pürolüüsitehastest süsinikdioksiidi (CO2) kinni püüdma.

Eesti Energia eesmärk on jõuda 2040. aastaks ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuseni. Sel teel asendatakse vedelkütuste tootmine järk-järgult plasti ja teiste tööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega. Põlevkivi kõrval võetakse toorainena kasutusele plastijäätmed ning vanarehvid, teatas ettevõte.

Juhatuse liikme Margus Valsi sõnul on Enefiti tehaste jaoks tuvastatud kaks tehnoloogiliselt kõige sobivamat lahendust, mis võimaldaks vähemalt 95 protesnti CO2 heitmetest kinni püüda. Järgmine samm on koos tehnoloogiapakkujatega neist parim valida.

«Maailma nõudlus fossiilsete kütuste järele väheneb, kuid naftakeemiast toodetud igapäevaste tarbekaupade järele üha suureneb. Eesti Energia kasutatav Enefiti tehnoloogia töötleb elukaare lõppu jõudnud plasttooted ja vanarehvid ümber teiste tööstusharude tooraineks. Nii jäävad täiendavad barrelid naftat pumpamata. Loome täiusliku ringmajanduse: igast tootest saab järgmise toote valmistada ning kui lõpp-produkti kasutusiga lõpeb, võtame selle uuesti toormena kasutusse. Oluline on ka tootmisel tekkiv CO2 kinni püüda ja kasutusele võtta. Ehkki pikk tee on veel minna, oleme juba praeguseks olulisi samme teinud,» ütles Vals.

Üks välja valitud lahendusest püüab CO2 kinni enne tehasekorstnast väljumist ja see on tööstuslikul tasemel kasutuses näiteks Norras, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Teine saab CO2 kätte tootmisprotsessi käigus ehk enne korstnasse jõudmist ning seda on seni demotehastes rakendatud.

Sobivaim tehnoloogia võiks selgeks saada 2023. aasta lõpuks. Paralleelselt otsib Eesti Energia koos teadus- ja arenduspartneritega lahendusi, kuidas püütud süsinik tulevikus kasutusele võtta.

«Püüdmine võib CO2 kvoodihinnaga võrreldes tasuvaks saada juba lähiaastail. Veelgi olulisem on aga lahendada selle transport, ladestamine ja ümbertöötlemine. Need on küsimused, millega Eesti Energia juba tegeleb, kuid mis võivad vastuse saada alles kümnendi lõpuks – paralleelselt meie arendustööga areneb valdkond kiiresti edasi,» märkis Vals.

TalTechis uurimistööd vedanud professor Alar Konisti sõnul võiks Eesti kujuneda CO2 püüdmise ja kasutuselevõtu suunanäitajaks, kasutades ära siinset oskusteavet ja innovatsiooni toetavate rahastute tuge.

«CO2 hind on kõrge ja peabki kõrgeks jääma. Ainult nii saame paralleelselt taastuvenergia arenguga uuenduslikke tehnoloogiaid ja rakendusi kasutusele võtta,» märkis Konist. «Tehnoloogia on CO2 püüdmiseks valmis, kuid majanduskeskkonna ebakindluse tõttu liigub valdkond edasi ettevaatlikumalt kui võiks. Hoogu saaks juurde anda taastuvenergia kiirem levik. CO2 püüdmine on väga energiamahukas ning soodne taastuvenergia võimaldaks seda kulukomponenti vähendada. Püütud CO2 saab kasutada uute toodete – kemikaalide, lahustite, metanooli – valmistamiseks. Lisaks vähendab CO2 püüdmine ka teiste heitmete hulka,» selgitas professor.

Eesti Energia on prügiplasti kasutamist edukalt testinud ning paari aasta jooksul on siht jõuda tööstusliku rakendamiseni. Ettevõte soovib Ida-Virumaal toimivale tööstuskompleksile kasulikuma funktsiooni anda, olemasolevaid töökohti säilitada ja uusi luua ning järgmiste tööstusharude teket soodustada.

Eesti Energia lõpetab põlevkivielektri tootmise hiljemalt 2030. aastaks.