Hõimurahvaste rahvusteaduste auhinna pälvis töö tundraneenetsite vaigistatud ajaloost

Neenetsi naine põhjapõtradega. Pilt on illustreeriv. Foto: Denis Sinyakov

Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinna pälvis sel aastal neenetsite vaikimist uurinud lingvist ja antropoloog Roza Laptander.

Roza Laptanderit tunnustati 2020. aastal Rovaniemis Lapi ülikoolis kaitstud doktoritöö «When we got reindeer, we moved to live to the tundra: The Spoken and Silenced History of the Yamal Nenets» («Kui me saime endale põhjapõdrad, kolisime tundrasse elama: Jamali neenetsite suuline ja vaigistatud ajalugu») eest. Ekspertkomisjon, kuhu kuulusid Art Leete, Madis Arukask ja Sven-Erik Soosaar, tõi esile, et Roza Laptanderi kultuuritundlik uurimus on neenetsi ja laiemalt uurali rahvaste teaduse kontekstis väga oluline saavutus, millel on ka rahvusvaheline kõlapind. Monograafia keskmes on tundraneenetsite suuline ajalugu – kuidas jutustamisviisid ja teatud sündmustega seotud vaikimise reeglid peegeldavad individuaalse ja kollektiivse ajaloomälu kujunemise mehhanisme.

«Aitäh, et mõistate mu uurimuse eesmärki. On oluline rääkida Siberi põlisrahvaste vaikimisest ja vaigistamisest,» on Laptander tunnustuse üle õnnelik. «See, mis ja miks jäetakse välja ütlemata, on väga tähendusrikas. Olenevalt olukorrast võib vaikimine olla nii mäletamise kui ka unustamise vahendiks. Ühelt poolt on vaikimine seotud isikliku vastutustunde ja kogukonna sisemiste vajaduste ja huvidega, aga teisalt ka poliitiliselt peale surutud süsteemi ja kultuuriga.»

Laptander on järeldoktorantuuris Hamburgi ülikoolis Saksamaal ning külalisteadur Lapi ülikoolis Rovaniemis. «Minu jaoks on see olnud pikk ja käänuline tee, et leida oma koht paljurahvuselises keskkonnas. Kui ma ühel hetkel mõistsin, kui tugev on mu side oma perekonnaga, siis ei olnud mul muud valikut, kui jääda neenetsiks. See ongi mind ajendanud uurima süvitsi neenetsi keelt, kultuuri ja ajalugu – et ma saaksin neenetsi inimestele nende lood tagasi anda.»

Haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinnaga tunnustatakse uurali rahvaste rahvusteaduste (kirjandusteadus, keeleteadus, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika) alast teadustööd. Rahvusteaduste auhinda antakse hõimurahvaste programmi raames välja alates 2012. aastast ja sellega tunnustatakse uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustöid. Auhinnale saab nomineerida monograafia, kogumiku või koguteosena ilmunud töid, mille ilmumisaeg jääb viimase nelja aasta sisse. Laureaadid valib ekspertidest koosnev hindamiskomisjon ning kinnitab hõimurahvaste programmi juhtkomisjon. Auhinna suurus on 1250 eurot. Tänavu esitati konkursile 8 kandidaati.

Konkursi teises, hõimurahvaste teadusauhinna kategoorias, millega tunnustatakse uurali keeltes avaldatud teadustöid, seekord auhinda välja ei antud.