TUUMAOHT ⟩ Loe, miks peaks siiski varuma jooditablette

Kaaliumjodiidi tablette tuleks võtta, kui on toimunud tuumaõnnetus ja radioaktiivne jood ohustab elanikke. Sellest peab inimesi teavitama riik. Kaaliumjodiidist on abi vaid kilpnäärme kaitsmiseks radioaktiivse joodi mõjude vastu. Muude radioaktiivsete ainete eest kaaliumjodiid ei kaitse! Foto: Postimees

• Jooditabletid peaksid käepärast olema aga neid tohib kasutada vaid vastava soovituse saamisel
• Kaaliumjodiidi tabletid aitavad ainult radioaktiivse joodi ladestumise vastu kilpnnäärmesse
• Enim ohustab radioaktiivne jood lapsi ja rasedaid

Kui ka Eestist üle 1000 km kaugusel asuvas Zaporižija tuumajaamas peaks juhtuma tõsisem õnnetus, võib radioaktiivseid aineid sisaldav pilv meieni jõuda mõne päevaga. Soome kiirgusohutuskeskus (STUK) on inimestele jaganud nõuandeid, mida teilegi vahendame. Soome ja Eesti olud ei ole väga erinevad.

Radioaktiivset joodi (I-131) võib õhku paiskuda tuumaelektrijaama õnnetuse korral. Samalaadne saaste võib tekkida ka tuumaplahvatuse tagajärjel. Radioaktiivne jood koguneb näiteks hingamisel organismi sattudes kilpnäärmesse. See on kõige kahjulikum kasvueas inimestele, kus kilpnäärme saadav kiirgusdoos suurendab kilpnäärmevähi riski. Radioaktiivse joodi kogunemist kilpnäärmesse saab vähendada eelnevalt jooditablette (kaaliumjodiidi) võttes. Kaaliumjodiidi manustamise tõhusus sõltub õigest ajastusest, mistõttu tuleks selle tablette kasutada ainult ametliku soovituse alusel. Kui on olemas ametlikud seireandmed, siis on ka ette teada, milline on võimalik radioaktiivse joodi kogus, mille eest on vaja organismi mitteradioaktiivse kaaliumjodiidi manustamisega kaitsta.

Käesolev ülevaade on koostatud Soome kiirguskatitse keskuse STUK andmete põhjal

Tuumaõnnetuste oht on kasvanud – selle põhjuseks on lahingud Ukraina tuumajaamade läheduses nagu ka Venemaa poolne otsene ähvardamine tuumarelvaga.

Pinged on kasvanud ka Zaporižija tuumajaama ümbruses.

Kui seal midagi juhtub on oht, et reaktorist välja paiskunud radioaktiivsed ained, ka jood nende hulgas, võib Eestisse jõuda näiteks sobiliku tuulega, kui õhk liigub vaid 4 m/s (14,4 km/h) umbes 4 päevaga. Radioaktiivse joodi poolestusaeg (aeg, mille vältel pool radioaktiivse joodi kogusest laguneb) on 7 päeva.

Lähimal Eesti piirele ning samuti meile teadmata seisundis olev tuumajaam on Venemaal Sosnovõi Boris, mis asub Narvast kõigest 70 km kaugusel.

Kui eeldatakse, et sissehingatavas õhus on suures koguses radioaktiivset joodi, soovitatakse inimestel võtta jooditablette. Jooditableti võtmine vastavalt juhistele hoiab ära radioaktiivse joodi kogunemise kilpnäärmesse. Tabletis sisalduv mitteradioaktiivne kaaliumjodiid täidab kilpnääret, nii et radioaktiivse joodi imendumine näärmesse on takistatud.

Toidulisandina on saadaval ka jooditablette. Kuid need sisaldavad palju vähem joodi kui meditsiiniliseks otstarbeks mõeldud tabletid ja seetõttu ei sobi need kasutamiseks kiirgusohu olukorras.
 

Jooditablettide annustamine erinevas vanuses inimestele

130 mg kaaliumjodiidi (100 mg joodi) 12-40-aastastele ja rasedatele naistele

65 mg kaaliumjodiidi (50 mg joodi) lastele vanuses 3-12 aastat

32,5 mg kaaliumjodiidi (25 mg joodi) lastele vanuses 1 kuu kuni 3 aastat

16,25 mg kaaliumjodiidi (12,5 mg joodi) alla 1 kuu vanustele imikutele

Üle 3-aastastele lastele ja kuni 40-aastastele täiskasvanutele on soovitatav jooditabletid koju varuda.

Jooditablette saab ka Eesti apteekidest osta ilma retseptita.

Jooditablettide võtmine tuumaõnnetusest tingitud kiirgusohu olukordades on loote kaitseks soovitatav. Nii on see soovitatav rasedatele ja ennekõike kuni 40-aastastele inimestele. Tablettide võtmine on eriti oluline lastele ja rasedatele, kuna laste ja loodete kilpnääre on kiirgusele tundlikum kui täiskasvanutel. Kui tablette ei ole piisavalt, antakse tablette esmajärjekorras lastele ja rasedatele. Täiskasvanutel ei ole leitud seost radioaktiivse joodiga kokkupuute ja kilpnäärmevähi vahel ning seetõttu Soomes tungivat soovitust jooditablettide võtmiseks üle 40-aastastele ei ole.

Tableti võtmise õige ajastus on oluline. Kui võtta liiga vara või liiga hilja, nõrgeneb tableti kaitsev toime või pole seda üldse. Ametiasutused väljastavad ohuteate, kas inimesed peaksid end radiatsioonimõju eest siseruumides kaitsma või siis jooditablette kasutama.

Siseruumidesse varjumine on kiirgusohu olukorras esmane kaitsemeede, kuna see vähendab kõige tõhusamalt inimest mõjutavat kiirgust. Jooditablettide võtmine on teisene tugimeede, mida soovitatakse kuni 40-aastastele ja rasedatele.

Jooditabletid ei kaitse muude radioaktiivsete ainete eest peale joodi. Jooditablett kaitseb ainult kilpnääret ja seda vaid radioaktiivse joodisaaste korral. Kui teil ei ole varutud jooditablette ja antakse joodiga seotud radiatsioonihäire, siis ei tohiks minna jooditablette otsima ning ostma vaid tuleb varjuda siseruumidesse. Jooditablett tagab kaitse veel lisaks siseruumidesse varjumisele.

Samuti on hea, et kohtades, kus lapsed, rasedad ja kuni 40-aastased täiskasvanud viibivad pikemat aega, on varutud jooditabletid. Nii näiteks võib jooditabletivarude säilitamine olla asjakohane mõnes riigiasutuses, ettevõttes või kogukonnakeskuses. Soovitav on määrata vastutavad isikud, kes hoiustaksid jooditablette ning uuendaksid nende varusid.

Jooditablettide kasutamisel tuleb lähtuda ametlikest teadaannetest, mida antakse radiatsiooniohu ilmnemisel.

Õige ajastuse tagamiseks võtke jooditabletti ainult siis, kui vastav ametiasutus on sellise juhendi andnud. Soomes antakse neid juhiseid raadio ja televisiooni kaudu. Doseerimisel järgige pakendil olevaid juhiseid. Võtta tuleb ainult üks annus. Selle pakutav kaitse kestab umbes päeva. Emissioonipilve põhjustatud kokkupuude sissehingamise kaudu kestab tõenäoliselt vaid mõne tunni. Kui emissioon taastub või jätkub pikemat aega, antakse ametlikult teada ka uus vajalik sissevõetava joodi doos.

Ärge võtke jooditabletti

- Kui teil on kilpnääre eemaldatud või see ei tööta, kuna jooditablett kaitseb toimivat kilpnääret ja pole seega kasu.

- Kui teil on hüpertüreoidism (Gravesi tõbi), nahatsöliaakia (herpetiformne dermatiit) või kaitsekehade vähenenud tasemega seotud vaskuliit (hüpokomplementeemiline vaskuliit).

Kaaliumjodiidi kõrvaltoimed on väga haruldased. Kui teil on kilpnäärmehaigus, peaksite olema ettevaatlik, kuna mõne kilpnäärmehaigusega kaasneb suurem risk kõrvaltoimete tekkeks. Vajadusel arutage oma raviarstiga jooditablettide kasutamist. Patsientidel, kes kasutavad hüpotüreoidismi raviks türoksiini või teisi kilpnäärmehormoone, on kaaliumjodiidi kilpnääret kaitsev toime vähene. Kui kilpnäärme alatalitlus on kerge ja osa kilpnääret töötab, võite võtta jooditabletti vastavalt juhistele.

Röntgenkontrastaine kasutamisega seotud joodiallergia ei takista jooditablettide kasutamist.

Kui teil on muid haigusi või ülitundlikkust või kui te kasutate teisi ravimeid, kontrollige ravimi sobivust pakendi infolehelt, apteekrilt või oma arstilt.