Mustale augule iga allaneelatud täht ei maitsegi – üks sülitati aastaid hiljem välja tagasi (2)

Copy
Selline näeb kunstniku nägemuses välja musta augu müstiline koidik, kui täiesti mustast kohast hakkab särama uus (või vana allaneelatud) täht.
Selline näeb kunstniku nägemuses välja musta augu müstiline koidik, kui täiesti mustast kohast hakkab särama uus (või vana allaneelatud) täht. Foto: DESY, Science Communication Lab
  • «Keegi pole midagi sellist varem näinud!»

Mustasid aukusid teatakse kui kohti Universumis, kust enam mitte midagi välja ei pääse, isegi valgus mitte. Sellepärast need ongi täiesti mustad. Harvardi ülikoolis aga märgati, et esimest korda lendab sealt midagi peale allaneelamist pika aja pärast välja.

Täpselt neli aastat tagasi, oktoobris 2018 toimus 665 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas üks üsna tavaline ja ettearvatav sündmus. Must auk hakkas endasse imema lähedalasuva tähe materjali ning neelas lõpuks selle kiiresti, nii et alles ei jäänud midagi. Sündmuse nimeks sai AT2018hyz.

Kuid kolm aastat pärast vägivaldset kosmosesündmust süttis sellest samast mustast august täht justkui uuesti, nagu polekski midagi juhtunud, väidavad nüüd teadlased.

«See üllatas meid täielikult – keegi pole midagi sellist varem näinud,» ütles astrofüüsika keskuse teadur Yvette Cendes Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskusest avastust kommenteerides. USA-s New Mexico osariigis asuva VLA (Very Large Array) raadioteleskoobi salvestatud andmed näitasid, et must auk oli juba 2021. aasta juunis müstiliselt taaselustatud. Cendes ja tema tiim sukeldusid salvestistesse sündmust lähemalt uurima.

Seletamatu taassünd

Toimunu oli nii erakordne, et kohe telliti tervelt realt maailma teleskoopidelt aega just sellele galaktikale suunamiseks ning kõik olid nõus väljaspool järjekorda oma kasutusaega eraldama.

Mustas augus, kus toimus sündmus AT2018hyz, valitses selle järel esimesed kolm aastat pärast tähe konsumeerimist raadiovaikus, kuid nüüd on see dramaatiliselt hele, olles üheks kõige eredamatest objektidest galaktikas.

2018. aastal neeldunud täht oli arvutuste põhjal üsna pisike - vaid kümnendik meie Päikese massist. Seda üllatavam on selle kirgas tagasitulek kindlast surmast.

Kuidas tähe neelamine käib?

Kui täht läheneb mustale augule, hakkavad gravitatsioonijõud seda pikaks venitama, kuni muudavad pikaks spagetisarnaseks niidiks. Lõpuks kerib materjal end spiraalselt ümber musta augu ja kuumeneb, tekitades ereda sähvatuse, mida astronoomid suudavad märgata miljonite valgusaastate kauguselt. Selle käigus võib osa ainet välja paiskuda, mille puhul astronoomid ütlevad, et mustad augud on pirtsakad sööjad - kõik neile ei «maitse».

Väljavool toimub tavaliselt kohe, enne kui täht täielikult kaob. See aga, et aine «sülitatakse» jõuliselt välja aastaid hiljem, on esmakordne ja seda pole varem nähtud.

Hiline väljavool toimub praegu üllatava kiirusega - pool valguskiirust, samal ajal kui tavalised väljapursked musta auku neeldumise ajal on olnud ligi kümnendik valguskiirusest.

Tagasi üles