Hiinas sai valmis maailma suurim õhku kokku suruv energiasalvestusjaam

Hiigelpump surub õhu kokku, eralduv soojus püütakse kinni. Kui õhku välja hakatakse laskma, hakkavad generaatorid tööle, kui võrgul lisaenergiat vaja. Seda tuleb teha näiteks tipptunnil või tuulevaiksel ja pimedal ajal. Foto: Hiina Teaduste Akadeemia

Energiat saab salvestada akudesse, vett kõrgele pumbates või raskusi tõstes. Hiina teaduste akadeemia termofüüsika instituut aga proovib salvestuseks kasutada suruõhku. Hiina põhjaosas asuva Zhangjiakou linna jaoks on valmis ehitatud maailma suurim 100 MW võimsusega energiasalvesti, mis elektri tarbimise ajaks laseb kokkusurutud õhu läbi turbiinide puhuda, et see elektriks muuta.

Tegemist on justnagu tuule kogumisega: kui energiatarbimist on vähem, kui tootmist, talletatakse üle jääv energia mahutitesse õhku kokku surudes. Kui aga looduslik tuul ei puhu või päike ei sära või on muul põhjusel tootmisvõimsusi vähevõitu, saab «kotist» tuule välja lasta, mis küll rõhu alt vabanedes kõvasti jahtub, kuid see ei sega elektri tootmist.

Hiina teaduste akadeemia sõnul aitab salvestusseade koguda elektrit 40 kuni 60 tuhande Hiina keskmise majapidamise jaoks (132 miljonit kWh aastas) tipptunnil ning hoiab aastas kokku 42 tuhande tonni fossiilkütuse pealt.

Teaduste akadeemia nimetab suruõhujaama plussiks seda, et see suudab suurel hulgal energiat salvestada üsna vähese omahinnaga võrreldes näiteks liitiumakudega, rõhk püsib kaua ning tegemist on täiesti ohutu tehnoloogiaga, mis ei nõua mingeid haruldasi toormaterjale. Energiakandja võetakse ju nii-öelda õhust.

Kokkusurumisega tekib soojus, mida on samuti vaja. Süsteemi tõhususe parandamiseks lähebki õhu kokku pressimisega eralduv soojus taaskasutusse. Efektiivsus on sellisel salvestuslahendusel 70,4%, mis on võrreldes teiste varem katsetatud lahendustega palju parem. 

Võrdluseks - akude efektiivsus küündib praegu kuni 90 protsendini, kuid need on kallid, vee pumpamine kõrgematesse veehoidlatesse ja sealt läbi turbiini alla laskmine on aga 70-80 protsendise efektiivsusega.

Varem näiteks USA-sse ja Saksamaale rajatud katsejaamades on suruõhusalvesti efektiivsuseks jäänud vaid 40-54 protsenti.

Hiina tahab suruõhusalvestuse mahtu suurendada 10% peale kogu energiasalvestusest 2025. aastaks ning 23 protsendini 2030. aastaks. Siiani kasutatakse salvestamiseks spetsiaalseid mahuteid, kuid kaks suruõhujaama on planeeritud ka mahajäetud soolakaevanduste käikudesse. Ülejäänutes kasutatakse kas spetsiaalselt rajatud maa-aluseid tühimikke või väiksemate jaamadega ka survekonteinereid.