Nobeli meditsiinipreemia üllatas, vihastas ja rõõmustas

Vanad sõbrad – Svante Pääbo oma kabinetis elutseva neandertallase luukere mudeliga.  Foto: Hendrik Schmidt

Tänavuse Nobeli meditsiinipreemia laureaadi elutöö pealiskaudsel vaatlusel ehk meditsiinivaldkonda ei sobitugi. Tavaliselt jagatakse füsioloogia- või meditsiinipreemiaid avastuste eest, mis üsna otse arstikabinetti sobivad, kuid asjaolu, et väliseestlane, «paleogenoomika isa» Svante Pääbo esimesena neandertallase genoomi järjendas, võib kunagi päris praktilisel moel väljenduda ka meie elus.

Auhind teadustöö eest neandertallase genoomi järjendamisel ja Denissi inimese eraldi liigina määramisel tuli kui välk selgest taevast. Kuid nagu ütles komitee auhinda välja kuulutades, on nende asi muuhulgas ka inimesi üllatada.

Üllatunud oli ka Pääbo ise, õigupoolest pidas ta teadet esialgu naljaks; aga tema enda geene uurides võiks võitu lausa pärilikuks pidada – ka tema isa Sune Bergström oli nobelist. Biokeemik Bergström pälvis koos kahe kolleegiga Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia 1982. aastal teadustöö eest prostaglandiinide eraldamisel ja nende keemilise struktuuri kindlakstegemisel. Pääbo ise arvab, et see töö võis osalt päästa ka tema enda elu – kui tema kopsudest avastati trombid, leidis ta oma seisundi kohta uurides viiteid isa töödele 1940. aastatest.