R, 2.12.2022

Teleportatsioon on võimalik ja selle eest anti Nobeli auhind

Marek Strandberg
, teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja
Teleportatsioon on võimalik ja selle eest anti Nobeli auhind
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tehiskaaslane «Micius» Grazis (Austrias) asuva optilise tugijaama kohal: tugijaam lähetab punase laserkimbu, millele tehikaaslane vastab rohelise valgusega. Lisaks lähetab tehiskaaslane maapealsesse optilisse tugijaama juhusliku nurga alla polariseeritud üksikuid footoneid – just need on kvantkrüpeerimise aluseks ja võimaldavad teavet absoluutse muukimiskindlusega edastada tuhandete kilomeetrite kaugusele.
Tehiskaaslane «Micius» Grazis (Austrias) asuva optilise tugijaama kohal: tugijaam lähetab punase laserkimbu, millele tehikaaslane vastab rohelise valgusega. Lisaks lähetab tehiskaaslane maapealsesse optilisse tugijaama juhusliku nurga alla polariseeritud üksikuid footoneid – just need on kvantkrüpeerimise aluseks ja võimaldavad teavet absoluutse muukimiskindlusega edastada tuhandete kilomeetrite kaugusele. Foto: Austria Teaduste Akadeemia

Teisipäeva keskpäeval teatas Rootsi Kuningliku Akadeemia peasekretär Hans Ellgren Stockholmis pressikonverentsil, et tänavuse Nobeli füüsikaauhinna saavad kvantmehaanika- ja kvantinformatsiooni- ning kvantpõimitusalaste tööde eest Alain Aspect, John Clauser ja Anton Zeilinger.

Kvantmehaanika on alates selle loomisest 1920. aastate keskpaigas, mil Niels Bohr, Erwin Schrödinger, Werner Heisenberg, Max Born ja Paul Dirac sõnastasid selle looduse kirjeldamise meetodi põhijooned, olnud väga vastuoluline teadusharu. Märkimisväärse tõuke teadusharu sünnile andis Albert Einstein, kelle 1905. aastal avaldatud tööst fotoefekti kohta tekkis arusaam, et energia kiirgub ja neeldub aatomites vaid portsude ehk kvantide kaupa.

Märksõnad
Tagasi üles