Eesti juurtega Svante Pääbo tõi kärgperre teisegi Nobeli auhinna

Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna komitee liige Gunilla Karlsson-Hedestam, komitee esimees Nils-Göran Larsson ja Anna Wedell Karolinska Instituudi Nobeli assambleest teatamas eile preemia andmisest Svante Pääbole. Foto: Henrik Montgomery/tt/Scanpix

Tänavuse Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna saajaks kuulutati eile Svante Pääbo teedrajavate uuringute eest, mis näisid esialgu võimatudki: ta nimelt järjestas nii Neanderi orust kui hiljem ka Denisi koopast Venemaa Altai piirkonnas leitud inimesest jäänud genoome, olles ühtlasi ka Denisi koopa inimese avastajaks.

Svante Pääbo on 1955. aastal Rootsis sündinud geeniteadlane, kelle ema oli Teise maailmasõja jalust Eestist koos vanematega Rootsi pagenud Karin Pääbo (1925–2013) ning kelle uurimistöö on pannud aluse täiesti uuele teadusharule – paleogenoomikale. Võib küsida, mis on sellistel uuringutel tegemist meditsiiniga. Vastus seisneb selles, et tänaseks on teised hominiidid peale Maa vallutanud Homo sapiens’i – olgu siis neandertallased või Denisi koopa inimesed – välja surnud. Ilmselt peitub geenides ka võimalik vastus küsimusele, miks just nii on juhtunud.

Tartu Ülikooli geneetik Mait Metspalu osutab tõsiasjale, et võrreldes Homo sapiens’iga olid neandertallased ilmselt teistsuguse käitumistüübiga ega otsinud partnereid väljastpoolt oma kogukondi. See tõi kaasa asjaolu, et genoomi mitmekesisus kannatas, mis võiski osutuda saatuslikuks: vaesunud genoom muutis ka organismi vastuvõtlikumaks mitmesugustele haigustele.