Šveitsi liustikud sulavad rekordilise kiirusega, välja ilmub kaljusid ja surnukehi

Septembri keskpaigaks oli Scex Rouge'i ja Tsanfleuroni liustike vaheline paks jääkiht täielikult ära sulanud, tuues välja kaljud, mis olid olnud kaetud vähemalt Rooma ajast saati. Foto: Fabrice Coffrini

Šveitsi jääliustikud on kaotanud 2022. aastal kuiva tuule ja kuumalainete tõttu kuus protsenti oma senisest mahust, teatas kolmapäeval Šveitsi teaduste akadeemia komisjon.

«2022. aasta oli Šveitsi liustike jaoks katastroofiline, kõik jää sulamisrekordid purustati,» kinnitas Šveitsi teaduste akadeemia kürosfäärikomisjon.

Komisjon lisas, et varem peeti äärmuslikuks ka kaheprotsendist kahanemist 12 kuu jooksul.

Sulanud on kolm kuupkilomeetrit jääd ehk kolm triljonit liitrit vett, kirjutati raportis. «Sulamist ei ole võimalik lühikeses plaanis aeglustada,» ütles Šveitsi liustike vaatluskeskuse juht, glatsioloogia professor Matthias Huss.

Kui süsihappegaasi emissiooni vähendatakse ja kliimat kaitstakse, võib see päästa parimal juhul umbes kolmandiku Šveitsi (liustike) kogumahust, ütles ta AFP-le. Vastasel juhul kaotab riik sajandi lõpuks sisuliselt kõik liustikud.

Alpide lumekate oli aasta algul erakordselt õhuke, misjärel puhus märtsis-mais piirkonda Sahara kõrbe tolm. Tolmukihi tõttu neelas lumi rohkem soojust ja sulas kiiremini, jättes liustikud suve alguseks kaitsva lumekatteta.

Septembri keskpaigaks oli Scex Rouge'i ja Tsanfleuroni liustike vaheline paks jääkiht täielikult ära sulanud, tuues välja kaljud, mis olid olnud kaetud vähemalt Rooma ajast saati. Juulis varises osa Marmolada liustikust, tappes 11 inimest.

Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) veebruarikuise raporti kohaselt on jää ja lume sulamine üks kümnest suurimast kliimamuutusega kaasnevast ohust.

«See trend näitab, kui olulised on liustikud kuumadel, kuivadel aastatel vee- ja energiavarustuse mõttes,» rõhutati Šveitsi raportis.

Hüdroelekter moodustab üle 60 protsendi Šveitsi elektritoodangust. Juuli- ja augustikuine sulavesi olnuks tänavu piisav, et täita kõik veehoidlad Šveitsi Alpides.

Huss märkis, et kui riik kogeks tänavusi ilmastikutingimusi 50 aasta pärast, oleks selle mõju palju tugevam, sest 50 aasta pärast on pea kõik liustikud eeldatavasti kadunud ega saa kuumadel ja kuivadel suvedel enam vett pakkuda.

Liustike sulamisel on olnud ka mõningaid ootamatuid tagajärgi. Matkajad on hakanud regulaarselt leidma surnukehi, mis on olnud jääkilbi all aastakümneid või lausa sajandeid. Samuti on sulamine valmistanud rõõmu arheoloogidele, kellel on järsku tekkinud ligipääs tuhandeid aastaid vanadele esemetele.

Liustike sulamine Itaalia ja Šveitsi vahel on samas liigutanud ka valglate kaudu defineeritud riigipiiri, mis on viinud pikkade diplomaatiliste läbirääkimisteni.