Teisipäeva hommikul käib paras pauk

DART tehiskaaslane ja selle uudne spiraalselt paiknevate elementidega sideantenn. Tehiskaaslase külgedel on kokkurullitud päikesepaneelid. Foto: Wikimedia Commons/NASA/Johns Hopkins APL/Ed Whitman

Meteoriiditabamused võivad Maad ohustada ja äärmuslikul juhul evolutsioonikella taaskäivitada. Halval juhul võib suurem kosmiline külaline Maa üldse elutuks muuta.

Seiklusfilmides on Maa kutsumata külalisi hävitatud juba üksjagu, aga nüüd kavatsetakse seda päriselt teha. Meile läheneva objekti «pihustamisest» on loobutud – see võiks tekitada ühe tabamuse asemel terve väiksemate tabamuste saju. Eesmärgiks on võetud tulnukas Maad ohustavalt orbiidilt eemale nügida. Sedapuhku sünnib nügimiskatse Maast 11 miljoni kilomeetri kaugusel ning see külaline ei ohusta Maad üldse.

​Nagu​ Kuu kraatriterohke pind viitab, on Maa lähedal lennanud igasugust kraami, mis Kuu pinnale kukkunud. Kuud tabab igal aastal umbes 33 000 pingpongipallisuurust meteoriidikest ehk meteoroidi. Iga sellise tabamus on kui 2,5 kilo lõhkeaine TNT plahvatus. Iga nelja aasta tagant tabavad Kuud – või vähemalt on tabanud – 2,5-meetrise läbimõõduga kosmilised objektid. Sellised kokkupõrked vastavad juba tuhande tonni TNT plahvatusele.

​Nii Maalt kui ka Kuu ümber tiirlevatelt tehiskaaslastelt on põrgetel tekkivad sähvatused jälgitavad. Kosmilised objektid võivad tabada Kuud isegi kiiremini kui 70 km/s.