:format(webp)/nginx/o/2022/09/22/14848467t1h04e9.jpg)
Eesti iduettevõte Sustaxo arendas uudse veebirakenduse, mis aitab väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel kaardistada tasuta oma süsinikujalajälge. Kaardistamine on vajalik, et vastata suurklientide ja pankade uutele nõudmistele ning muidugi võib anda ka konkurentsieelise suurema süsiniku alajäljega ettevõtete ees.
«Keskkonnamõju hindamine on seni olnud pikk, kulukas ja bürokraatlik protsess, mida on saanud endale lubada reeglina vaid suurfirmad,» tõdes Sustaxo kaasasutaja ja projektijuht Kristiina Kerge. See on ka põhjus, miks vaid umbes veerand Eesti ettevõtetest on investeerinud kliimamuutustega kohanemisse. Samas näitab hiljutine uuring, et enamik Eesti ettevõtjaid on valmis oma äri keskkonnamõju vähendama, aga ligi 70% ei kujuta ette, kust pihta hakata.
Veebirakenduse metoodika töötas välja ärikonsultatsiooniettevõte PwC. «Meie soov oli luua lihtne ja olulisi kategooriaid arvesse võttev süsiniku jalajälje hindamise metoodika, mis on kooskõlas nii rahvusvaheliselt kui riiklikult tunnustatud lähenemisega,» sõnas PwC Eesti ESG valdkonna juht Merili Vares.
Sustaxo automatiseeris kogu süsiniku jalajälje kaardistamise protsessi, mille tulemusel kulub selleks nüüd ligi 90% vähem aega. Uus veebirakendus sustaxo.eu võtab süsinikujalajälje kaardistamisel arvesse ettevõtte opereerimisega seotud keskkonnamõju, tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalike tegevuste ning müüdud toodete või teenuste kasutamise ja edasimüügiga kaasnevaid emissioone.
«Eestis välja töötatud rakendusega saab väike- või keskmise suurusega ettevõte oma keskkonnamõju tasuta ja minimaalse vaevaga ära kaardistada, et ka rohepööravas Euroopas olla jätkuvalt turukõlblik,» ütles Kerge.
«Oma süsinikujalajälje kaardistamine on vajalik juba seetõttu, et viia ettevõtte tegevus vastavaks Euroopa Liidu üha rangemaks muutuvatele kliimareeglitele,» selgitas Sustaxo IT-ekspert, tarkvaraettevõtte Flowit juht Andres Aavik. Tema sõnul tähtsustavad ka ettevõtete kliendid iga aastaga üha rohkem, et nende teenusepakkuja hoolib keskkonnast.
:format(webp)/nginx/o/2022/09/22/14848462t1heb5b.jpg)
Flowiti juhi sõnul tuleb igal ettevõttel rohepöörde alustamiseks esimese sammuna ära mõõta oma süsiniku jalajälg. Alles seejärel saab hakata koostama tegevuskava, mõõta oma edusamme ja võrrelda tulemusi konkurentide ja partneritega.
Need sammud on Eesti ettevõtete jaoks hädavajalikud, sest käesoleva aasta alguses Euroopa Liidus jõustunud kestliku rahastuse taksonoomia määrus kohustab finantsasutusi ja börsiettevõtteid raporteerima oma edusammudest keskkonnamõju vähendamisel. Seejuures peavad nad arvesse võtma ka oma klientide ja tarnijate süsiniku jalajälje suurust.
«Pangad ja suurfirmad võtavad edaspidi suure õigusliku riski, kui annavad laenu või tellivad allhanget ettevõtetelt, kelle keskkonnamõju on teadmata. Seega hakkavad nad oma partnereid aina rohkem valima keskkonnamõju järgi. Need väikeettevõtted, kes ei oska oma süsiniku jalajälje suurust selgitada, jäetakse ajapikku lihtsalt kõrvale,» kirjeldas Kerge lähituleviku suundumust.
Juba praegu on tervelt kolmandik Euroopa suurimatest börsifirmadest võtnud kohustuse muutuda kliimaneutraalseks. Samas on ÜRO keskkonnaprogrammi rahastamise algatuse (UNEP FI) värske aruande järgi vaid 14 protsenti Eesti ettevõtetest seadnud endale kliimaeesmärgid – see on oluliselt madalam Euroopa Liidu keskmisest, mis on 41 protsenti.
Roheidu asutaja sõnul on Eesti väikeettevõtete jaoks keskkonnamõju kaardistamine vajalik mitte ainult riskide maandamiseks, vaid ka seetõttu, et tulemustest võib neile selguda suur potentsiaalne konkurentsieelis.
«Meie ettevõtjad on karastunud üheksakümnendate aastate karmis maailmas ning seejärel murdnud tippu Euroopa ühisturul. Seega võib eeldada, et Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ressursikasutus on efektiivsem kui näiteks Lõuna-Euroopas. See tähendab ka teistest väiksemat süsiniku jalajälge,» ütles Kerge.
Tema sõnul investeerivad maailma suurimad pangad roheäridesse juba triljoneid eurosid. «Kui keskkonnamõju üle Euroopa ühtmoodi ära kaardistatakse, võime avastada, et oleme selles vallas juba eesrindlikud ning see tooks Eestisse rohkem tellimusi kui ka parematel tingimustel rahastust,» arutles Kerge.
Sustaxo veebirakendusega saavad esialgu oma keskkonnamõju hinnata teenussektori väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, mis kokku moodustavad umbes kaks kolmandikku kõigist Eesti firmadest. Kerge sõnul on neil edaspidi plaanis kestliku rahastuse taksonoomia tööriistast kasu saavate ettevõtete ringi veelgi laiendada ning pakkuda abi ka konkreetsete murekohtade likvideerimiseks.
Uue veebirakenduse valmimine sündis, osaledes valitsussektori innovatsioonilaboris Accelerate Estonia, mille eesmärk on luua murrangulisi koostööprojekte Eesti avaliku sektori ja ambitsioonikate ettevõtjate vahel, kes soovivad lahendada globaalseid probleeme ja luua oma idee või tehnoloogiaga uut turgu.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)