T, 27.09.2022

NASA kuuraketi saatuslik leke sai kõrvaldatud, kolmas stardikatse on 27. septembril

teadus.postimees.ee
NASA kuuraketi saatuslik leke sai kõrvaldatud, kolmas stardikatse on 27. septembril
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
NASA Kuu-missiooni Artemis esimeses etapis saadetakse Kuu orbiidile kosmoselaev Orion, mis jõuab Maast kaugemale, kui on kunagi inimestele mõeldud kosmoselaev käinud. Kaks esimest starti on aga kütuselekke tõttu katkestatud.
NASA Kuu-missiooni Artemis esimeses etapis saadetakse Kuu orbiidile kosmoselaev Orion, mis jõuab Maast kaugemale, kui on kunagi inimestele mõeldud kosmoselaev käinud. Kaks esimest starti on aga kütuselekke tõttu katkestatud. Foto: NASA

NASA insenerid said eile korda raketi SLS lekke, mille pärast Artemis I kuumissiooni on juba kaks korda edasi lükatud. Testimisel kõik töötas ning nüüd hinnatakse, kas 27. septembril avanevaks stardiaknaks saavad kõik vajalikud tingimused täidetud.

Kuu-missiooni esimeses etapis lennatakse Kuu orbiidile, korraks ka väga lähedale Kuu pinnast ning pöördutakse maale tagasi. Pardal on kosmoselaev Orion, mida testitakse ja millega hiljem peaksid Kuule startima astronaudid. Missiooni käigus jõutakse Kuu pinnast 94 kilomeetri kaugusele ja eemaldutakse siis gravitatsiooni kasutades 64 000 kilomeetri kaugusele, mis on 48 000 kilomeetrit kaugemal, kui oli kunagi Apollo 13 oma Kuu-missiooni kaugeimas osas.

Siiani on aga probleemseks osutunud Space Launch Systemi (SLS) raketi ja mobiilse kanderaketi vaheline vedela vesinikkütuse torustik ning krüogeense ehk ülikülma raketikütuste raketti pumpamise süsteem, mis lekitas vedelaks jahutatud vesinikku.

Insenerid tuvastasid rikkekohas paarikümnesentimeetrise läbimõõduga vedela vesiniku tihendil väikese lohu, mis võiski olla eelmiste stardikatsete lekkepõhjuseks.

Nüüd on tihend vahetatud, uued protseduurid paika pandud, tankimiskatsed tehtud ning leket pole rohkem nähtud. 

Lisaks tihendi vahetusele täiendati ka muid protseduure. Uued krüogeensed tankimisprotseduurid ja maapealne automaatika muudavad nüüd tankimise ajal temperatuuri ja rõhku aeglasemalt, et vähendada lekete võimalust, mida võivad tekitada kiired temperatuuri- või rõhumuutused.

Pärast vedela vesiniku paagi üleminekut aeglase täitmise faasist kiirele käivitab meeskond vedela vesiniku voolu läbi mootorite, et alustada nende käivitamiseks jahutamist.

Kui mõlemad paagid on jõudnud täitmisfaasi, viib eelrõhukatse vedela vesiniku paagi rõhuni, samal ajal kui insenerid kalibreerivad mootorite suurema voolukiirusega jahutamise sätteid, mis toimub juba stardiloenduse ajal.

Aeglasem jahutamine on vajalik kõikide tihendite ja torude külmašoki ärahoidmiseks, kuna vedel vesinik on ülimadalal temperatuuril ehk -217 kraadi Celsiuse järgi.

Järgmine aja-aken, millal saab Kuule lennata, avaneb juba viie päeva pärast, 27. septembril kell 18:37 Eesti aja järgi. Selleks hetkeks loodetakse kõik stardivalmis saada ning proovida nüüd juba kolmandal katsel Kuule lennata. Inimene peaks Kuu pinnale astuma esialgsete plaanide järgi 2025. aastal.

Märksõnad
Tagasi üles