Webbi teleskoop jäädvustas pildi Neptuunist ja see on hoopis teist värvi, kui harjunud oleme

Neptuun koos oma kaaslase Tritoniga (vasakul üleval). Foto: Space Telescope Science Institute Office of Public Outreach

Lõpuks ometi on James Webbi kosmoseteleskoop oma pilgu kaugematest Universumi soppidest pööranud meie oma Päikesesüsteemi poole ning jäädvustanud pildi helendavast Neptuunist ja selle peentest tolmustest rõngastest, mida pole juba aastakümneid nähtud, teatas NASA kolmapäeval.

Kui teisi Päikesesüsteemi planeete õnnestub meil vahel taevasse vaadates oma silmaga näha, siis Päikesest kaugeima planeedina on Neptuun saanud tunduvalt vähem tähelepanu kui näiteks meile lähemad naabrid Marss ja Veenus. Viimati, kui astronoomid ja teised huvilised seda kauget planeeti nii selgelt nägid, oli 1989. aastal, kui NASA kosmosesond Voyager 2 jäähiiglasest mööda lendas. Hubble on samuti Neptuuni pildistanud, kuid nagu varasemadki jäädvustused jäävad need Webbi piltidele alla. Nüüd on meil tänu Webbi enneolematutele võimalustele infrapuna­spektris pildistada uus vaade Neptuuni atmosfäärile, mille koostist lähemalt uurima hakata.

Kuna Neptuuni atmosfääris leidub metaani, paistab see Webbi eelkäija Hubble’i tehtud piltidel sügavsinisena. Webb tegutseb oma peamise kaamera NIRCamiga aga infrapunaspektris ning selle tehtud fotol paistab planeet pigem hallikasvalge. Samuti on üle 20 aasta Webbi projekti kallal töötanud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vanemnõuniku Mark McCaughreani sõnul planeedi rõngad infrapunas reflektiivsemad ja nii on neid ka lihtsam näha. Pildilt paistab NASA teatel ka heledam laik Neptuuni ülaosas. Kuna planeet on Maa suhtes kalde all ja Neptuuni ring ümber Päikese võtab aega 164 aastat, pole astronoomid selle põhjapoolust veel põhjalikult vaadelda saanudki.

Hubble'i 2021. aastal Neptuunist tehtud pilt. Foto: NASA, ESA, A. Simon (Goddard Space Flight Center), and M.H. Wong (University of California, Berkeley) and the OPAL team.

Webb jäädvustas ka seitse Neptuuni 14 teadaolevast kuust. Pildil on Neptuuni kohal näha üht väga säravat objekti, mis esmapilgul näib tähena, kuid tegelikult on see Triton, Neptuuni kummaline hiiglaslik kuu. Triton on suurem näiteks Päikesesüsteemi kääbusplaneedist Pluutost ning paistab Neptuunistki heledam, sest on kaetud jääga, mis hästi valgust peegeldab. McCaugheran selgitas AFP-le, et Neptuun neelab suurema osa sellele langevast valgusest. Kuna Triton tiirleb Neptuuni ümber n-ö vales suunas, arvatakse, et kunagi oli see objekt osa lähedal asuvast Kuiperi vööst ja Neptuun on selle lihtsalt millalgi enda mõjuvälja tõmmanud.

Oma Maa-sarnaste planeetide otsinguil on astronoomid leidnud, et sellised jäähiiglased nagu Neptuun ja Uraan on just Linnutee galaktikas kõige tavalisemad. «Võimalus neid üksikasjalikult uurida võiks tuua teadmisi ka teiste jäähiiglaste kohta,» ütles McCaugheran.

Juulis kosmosesse saadetud Webbi teleskoop on juba saatnud Maa poole enneolematu andmeparve. Teadlased loodavad, et sellest võiks alguse saada uus avastuste ajastu. Tuleval aastal on oodata Webbi tähelepanekutel põhinevat uurimistööd nii Neptuuni kui ka Tritoni kohta.