T, 27.09.2022

VIDEO ⟩ Teadlane selgitab, mida vanade sokkidega peale hakata

teadus.postimees.ee
Teadlane selgitab, mida vanade sokkidega peale hakata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vanu sokke parandatakse tänapäeval haruharva, seetõttu on oluline neile ka muid kasutusvõimalusi leida. Pilt on illustreeriv.
Vanu sokke parandatakse tänapäeval haruharva, seetõttu on oluline neile ka muid kasutusvõimalusi leida. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Aeg, mil üht rõivaeset kanti aastaid või aastakümneid, on jäänud minevikku. Kiir- ja odavmood on inimeste rõõmustamise kõrval aga reostanud hoogsalt keskkonda ning tekitanud kõikjal tonnide viisi prügi. Kuidas saab teadus aidata probleemi lahendada, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnoloogia programmijuht ning polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor Tiia Plamus.

Teadlased üle maailma, nende hulgas ka Tallinna tehnikaülikooli materjalitehnoloogia teadlased, on aastaid püüdnud otsida häid lahendusi, mida teha üha suurenevate tekstiilijäätmete kuhjadega. Näiteks vanade särkide ja sokkidega, mida kantakse tihti ainult lühikest aega, sest alati saab ju uue asemele osta.

Üks võimalus on neid ümber töödelda ja uute materjalide valmistamiseks ära kasutada. Viimase 3-4 aasta jooksul on antud valdkonnaga oma teadus- ja arendustöö sidunud ka Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor, kus teadlased on välja arendanud mitu huvitavat materjali, mille tooraineks on purustatud jäätmed erinevatest tekstiilmaterjalide ümbertöötlemise tehastest.

Vaata videost, kuidas toimub vanade rõivaste ümbertöötlemine ning milline roll on siin teadlastel:

Tehnikaülikooli vanemlektor Tiia Plamus tõdeb, et materjal võib ju hea olla, aga kui see ei ole tarbijale atraktiivne, siis on raske sellele turgu leida. Seepärast on koostöö erinevate valdkondade spetsialistidega ülioluline. Tehnikaülikoolis ongi koostööd tehtud muuhulgas ka TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti kunstiakadeemiaga.

Kuid suuremat pilti ehk kogu maailma jäätmeprobleeme vaadates jääb sellest sammust väheks, sest tekstiiljäätmeid on ikkagi liiga palju. Vaja on süsteemsemat lähenemist, veel paremaid ideid ja tehnoloogiaid, aga ka inimeste mõtlemise ja käitumise muutust. Lootus on 2025. aastal, kui Euroopa Liidus hakkab kehtima nõue koguda kõik tekstiilijäätmed eraldi. «Sealt edasi saab juba selle probleemiga palju süstemaatilisemalt tegelda,» rõõmustab Plamus.

Teaduse ja disaini ühine võim

Käesoleval nädalal saab iga huviline külastada Disainiöö raames Eesti Kunstiakadeemia labori DiMa jätkusuutlike materjalide näitust, kus näeb ka Tallinna tehnikaülikooli teadlaste töid. Selle aasta Disainiöö keskendubki kõigi oma näituste-üritustega praegusel kriisiajal uue ja sügavama tähenduse saanud kestlikkusele ja rohedisainile. Uuritakse, kuidas saab muuta majanduslikule edule orienteeritud ajastul inimtegevuse mõju keskkonnale jõukohasemaks, ühtlasi demonstreeritakse erinevate maade ringdisaini näiteid.

Tagasi üles